EPL/PM/Delfi vs WSJ/IHT/NYT veebikujundus ja reklaamid

Kes oskab seletada, miks WSJ/IHT/NYT on veebis hoopis teistsuguse kujundusstiili ja -lähenemise valinud kui EPL/PM/Delfi?

Kui palju on Eestis antud otsuste puhul arvestatud kasutajate arvamusega ja nendega arvestatud? EPL on näiteks tegemas uut kujundust ja suured kiidusõnad, et sel viisil kasutajatega dialoogi on astutud. Kas tegu on aga ikkagi dialoogiga, eriti mis puudutab ülaltoodud värvilist ja reklaamidega üle külvatud vs mustvalget ja tagasihoidlikult stiilset lähenemist? Dialoog tähendab ka teise poole kuulamist ja temaga arvestamist. Kas meie veebilehtede kujundus on ikka selline, nagu kliendid ja kasutajad seda tahavad?

Üks küsimus on siin vilkuvate reklaamide arv. Ma saan aru Eesti reaalsusest. Reklaamiraha on Internetis vähe ning selle asemel, et müüa esilehele 1-3 kallist reklaami on lihtsam müüa sageli 10-30 (hetkel Delfi 27+, EPL siiski vaid 5 ja PM 7) odavat pisemat kastikest. Mis sest, et vaene reklaamiandja ei saagi täpselt aru, et ta saab ka vastavalt 10-30 korda vähem tähelepanu. Ja ega ma tegelikult lahendust ei teagi, sest ma olen kindel, et oma pea 30 reklaamiga teenib Delfi kindlasti rohkem raha kui ta ükskõik mis meetodiga 2-3 reklaamiga teeniks.

Teine asi on aga puhtalt saja erineva värvi ja stiili kasutamine lehel. Kas see pole ikka veidi overkill? Mis juhtuks, kui kujundus veidi tagasihoidlikumalt teha? Kas kasutajad oleks pahased, kurjad, õnnetud ning ei leiaks enda otsitavat üles?

Kindlasti teemad, mille üle arutada tasuks.