Eesti blogide konnatiigist

Henrik jt kirjutasid, arutasid ja kommenteerisid teemal buzz ehk põrin Eesti blogosfääris ehk blogirõngas. Mul on tunne, et jutt käib kahel teemal.

Üks on see, kas miniriigis oma minikodanikega on kriitiline mass teatud sotsiaalsete tegevuste jaoks, olgu see siis mitmekülgne arutelu mõne teema üle, ühise arvamuse esiletoomine või mõne mõtte läbisurumine. Kitsamalt oli jutt blogides hängiva ehk rippuva rahva mõjuvõimust.

Teine on see, mida teevad Internetikasutajad Eestis, milliseid teenuseid loevad või kasutavad. Kas Eesti netiteenuste turg ja kitsamalt blogirõngas on sarnane Ameerikale, Soomele, Poolale? Kas midagi on puudu? Kas midagi on teisiti?

Soomes oli mingi hetk 5,2 miljoni elaniku kohta 3,2 miljonit netikasutajat. Samal ajal oli loodud blogisid umbes 170 tuhat, enamus küll vaid justnimelt loodud, mitte kasutuses. Mingi pikema aja tagant uuenes väidetavalt ~50 tuhat, aktiivselt ehk kord nädalas nii 10 tuhat. See oli aastal 2005. Ma ei viitsi hetkel uurivat ajakirjandust teha ja oletan umbes, et Soomes võiks täna aktiivseid blogijaid olla 10-25 tuhat, reaalselt blogisid omavaid inimesi kes on proovinud kasvõi 1 postituse teha, ehk nii 150-250 tuhande kanti. 5% seega ehk omavad blogisid, <0,5% blogib kord nädalas. Vabandan, kui ma lambist need andmed mööda panin.

Ka täna on Blogilista andmebaasis (minu teada suurim Soome blogikataloog, parandage kes teab) vaid 7000 blogi. Kas Soomes tekitab mingi asi blogides põrinat? Minu tunne on, et mitte. Soome on ju nii pisike. 725 blogi Blogilista nimekirjast kirjutab inimeste igapäevasest elust, 400-500 blogi kirjutab eelkõige käsitööst ja heegeldamisest, umbes sama palju muusikast või poliitikast. Paarsada on keskendunud tehnoloogiale ja Internetile või fotograafiale. Mis põrinat see paarsada inimest ikka tekitab, kui enamus rahvast loeb ikkagi paarisaja tuhande kasutajaga saite? Väikeses riigis piisab rahvale hetkel paarist peavoolu meediakanalist. Kirjutatakse vähe, arutatakse vähe, netisuhtlus on paljudes asjades ühesuunaline, peavoolu kanal kirjutab, maarahvas loeb. Paarsada ühel teemal kirjutavat inimest ei tekita vaidlust, higi, verd ja pisaraid. Eriti kui tegu on soomlase või eestlasega.

Võtame ühe teise riigi, kelle Eesti võiks oma Interneti-tegemistes eeskujuks võtta. Loomulikult on see Poola, üks Euroopa suurimaid riike. Tänaseks ka ühe suurima netikasutajate arvuga riike Euroopas - seda teeb seal minu andmetel (jälle peast, kontrollimata) 12-13 miljonit inimest 38,5 miljonilisest rahvaarvust. Poola netimaastik pole täna see, mida nägin aastal 2000 seal CV-Online kontorit avades, mil ehk vaid Varssavis äri- ja tudengiringkondades net popp oli ning penetratsiooniks (suguühteks? läbivuseks?) alla 5%. Internet on Poolas täna mainstream, üks võimsamaid meediakanaleid, kus liiguvad sajad miljonid või õigemini miljardid (võta mis valuutas tahad). Internetis on Poolas põrin.

Mis seisus on blogid Poolas? Neid on seal kohalikes blogimootorites tühine 2,5-3 miljonit, suurimas hetkel 1,26 miljonit. Umbes 6-7 blogiteenust omavad igaüks 100-300 tuhat kasutajat. Lisaks võiks muu maailma teenustes olla no näiteks 1-2 miljonit blogi. Ütleme karedalt, et 10%'l rahvast, kellest enamus elab maal, sõidab hobusega auklikul teel ja palvetab raudtee ääres asuvas kabelis paavsti ja jumala poole, on blogi. Ma ei oska kiirelt vaadata, paljud neist on aktiivsed, võib-olla seal polegi sellist statistikat. Maailma kogemus aga ütleb nende arvude põhjal, et aeg-ajalt võiks oma blogi seal näppida miljon inimest. Aktiviste võiks olla ehk mõnisada tuhat blogijat. Nemad on need, kes tekitavad põrina, mõjutavad miljonite meelsust. 500 Soome nõelujat seda ei tee. Veel vähem need paarkümmend või -sada inimest, kes aeg-ajalt mingi lapsiku jutu blog.tr.ee esilehele toppi tõstavad. Blog.tr.ee võib olla hea, aga paarsada ega -tuhat inimest ei tekita massipsühhoosi.

Nüüd pange skaalale Eesti, Soome, Poola, Ameerika. Ma arvan, et seal tekib mingi korrelatsioon. Mitte sirge, vaid kõver. Ameerikas on blogijaid minu teada veelgi rohkem kui Poolas, mistõttu on ka neist peavool saanud. Kusagilt aga läheb piir, alla mille pole netimaastikul teatud asju võimalik teha. Kes ei usu, mõelge sellele, kui Eestist allpool oleks näiteks ühe minu lemmikkoha, Hiiumaa, blogirõngas. Kas Hiiumaa blogis tekiks põrin? Aga Kärdla omas? Emmaste omas? Saate ju aru, et kusagilt läheb piir, kust allpool ei saagi mõni asi töötada. Olgu see siis paeva.net või ipop. Konnatiik on selleks liiga väike. Kriitilist massi ei ole.

Õnnetus pole siin minu arvates aga selles, et meie sfääris puudub buzz. Õnnetus on see, et targad, nutikad ja haritud inimesed tegelevad mõttetute pisiasjadega mõttetule pisiturule. Treitakse kuude kaupa veebiteenuseid maksimaalselt paari tuhande inimesega sihtrühmale. Kujundatakse, programmeritakse, kustutatakse spämmi. Inimesed raiskavad oma kallist aega väga väga ebaefektiivselt. Paljusid asju, mida tehakse USA's, pole mõtet teha meil. Ma saan küll aru, et see on armas ja ilus ja Eesti ja puha.

Äkki oleks suurim teenus Eestile hoopis see, kui enamus blogiomanikke lõpetaks blogimise, blog.tr.ee pandaks kinni ja kõik hakkaks aja raiskamise asemel midagi tarka tegema, mitte oma toaburgas nina nokkima?

Tegelikult tahaks aga siin põrina tekitamise kõrval aga ka veidi asjalikumalt küsida, kuhu peaks Eesti netimaastik edasi minema? Nii teenuste arendajate, visioonide loojate kui ka lugejate-kasutajate poolelt? Kas äkki võiks natuke ääri-veeri mõelda sellele, et arendajad võiks teha midagi muud kui praegu ja kasutajad võiks nõuda midagi muud kui praegu? Ning mõlemad pooled räägiks üksteisega, hariks ja õpetaks, ning lõpuks tuleks mõni külm asi välja ja see põriseks ka veidi ja Henrik oleks rahul?

Üks võimalus on veel: tegelikult on Eestis kõik hästi, nii neti- kui tavamaailmas ning midagi ei peakski teistmoodi olema. Las lollid poolakad rabelevad ja teevad külmi riiki raputavaid veebiteenuseid. Meie võime ju poest 4 õlut võtta, kaubanduskeskuse ukse kõrvalt paar seal jagatavat tasuta ajalehte võtta ning nendega koju teleka ette Baari vaatama minna?

P.S. Kes tahab actionit netimaastikul, ärge minge Silicon Valleysse, mine Poola. Ehk nagu ütles 10 a tagasi üks minu Soome sõber Mika (kes tegelikult rääkis suhteliselt head eesti keelt): "Ei minulla pole vajaa minna Disneylandi, minaa tulee siia Eestissee." Edu ja õnne City24-le, kes just oma Poola ettevõtte avas!