Piketihõngulisest netiturundusest

Kõigil on täna kindlasti jube kiire, sest tehakse plakateid ja lippe homseks ÄP bännerreklaami vastaseks piketiks. Lootuses, et tegu pole üldsegi millegi vastase ürituse vaid lahendusi pakkuva ja midagi pooldava arutelukoosolekuga (kas glögi ja piparkooke ikka pakutakse? ja kas poliitilised erakonnad valimistest sõltumata ikka tulevad punaste JOKK plakatitega?), peaks isegi kohale minema. Selle meisterdamise kõrval katsume aga leida veidi aega ka lahenduste mõtlemiseks ja arutamiseks.

Firmad tahavad teha turundust, et saada rohkem kliente ja müüa neile rohkem. Täna on seis selline, et kui sa netis bännerreklaami teed, tuleb ka kliente juurde ja käive ning kasum kasvavad. Esimene firma aastal 1993 ehk 13 aastat tagasi kes bänneri ostis oli advokaadibüroo Heller, Ehrman, White and McAuliffe. Džinn lasti pudelist välja ning firmad tundsid, et neil oli sellest kasu.

Meediapinnad tahavad ka kliente ja käivet kasvatada. Suur hulk neti reklaamiraha ei lähe aga otse kliendilt meediapinnale. Vahepeal on selline firma nagu meediaagentuur, kes seda tegevust vahendab. Reaalsus on see, et enamus Eesti netireklaami rahadest liigub TOP 20 klientidelt TOP 20 meediaagentuuride kaudu TOP 20 veebisaitidele. See tähendab seda, et kõik osapooled tahavad selles ketis erilahenduste asemel kasutada standardlahendusi: tavalised bännerisuurused (mitte mingid saidi spetsiifilised lahendused), tavalised mahu mõõtmised (näitamiste arv mitte klikkide või tegevuse tulemuste arv) jne. Kõigis kolmes osapooles on tööl tavalised inimesed, kes sageli tahavad asja enda jaoks võimalikult lihtsaks teha. Seetõttu piirdub netireklaam Eestis sageli 728x90 bänneri müügis 1000 näitamise kaupa Delfi/EPL/PM/ÄP keskkondades. See on lihtne, standardiseeritud, kiire ja töötav lahendus. Kolm osapoolt, meediapind, klient ja meediaagentuur on täna rahul. Kes rahul pole, on osa neljandast osapoolest, eraisikust netikasutajast, kes küll ise millegi eest maksta ei taha ning seetõttu eelpool mainitud ökosüsteemi ei mahu.

Pets viitab ja vastab ka Henriku ja Mardi kommentaaridele, mainides mõlemas tulemuse mõõtmist. Nii palju kui mina tean, mõõdavad paljud bännerreklaami ostjad suhteliselt täpselt seda, kuidas kajastuvad reklaamile kulutatud kroonid tulemuses. Lihtsamal juhul arvutatakse ostes küll näitamiste arvu hiljem alati välja klikkide arv, kui palju inimesi bänneril klikkis ja sinu saiti tuli. Mõned kasutavad ka Google Analyticsit, klikivoo märksõnastamist ja reaalse tulemuse (conversioni, teagi kuidas tõlkida) mõõtmist. Seega mis puudutab Delfi/EPL/PM/ÄP reklaamikulutuste ja tulemuse omavahelist võrdlemist, siis see on täiesti olemas ja selle puudumises süüdistada ei saa.

Marvet viitas ka mu kommentaaris öeldud lausele: "Protestida tasub seega vaid juhul, kui lahendus on välja mõeldud ning teada, et ta toimib." See oli üks halb lause. Ükskõik mida tehes ei saa me elus muidugi ette teada, et mingi asi toimib. Vaja on katsetada, eksperimenteerida, proovida just üllatuslikke lahendusi. Minu mõte oli aga rohkem selles, et kui Pets tahab arutelu ja diskussiooni tekitada, siis tuleks pakkuda välja võimalikke lahenduse alternatiive. Ja neid on piparkookide ja plakatite tegemise kõrval nagu vähe välja pakutud.

Ma olen ise ka Nagile bännerreklaami ostnud. Mõne tuhande või maksimaalselt kümne tuhande krooniga pole probleemi bännerreklaamiga Nagile nt 10 tuhat külastajat või tuhat registreerujat nädalas juurde tuua. Mõõdame väga täpselt ka iga erinevast meediakanalist tulija kliki hinda. Vaatame seda, kui suur protsent konverteerub registreeritud kasutajaks, vaatab fotode esilehte, popimate fotode lehte või mõnda saidis kaugemal asuvat lehte. Oskan öelda ka seda, kust saidist ja mis tüüpi bänneriga tuleb rohkem vaatajaid, kust ja mis teemaga aga rohkem registreerujaid. Statistilisi jälgitavaid näitajaid näiteks Nagis on veel kümneid: igapäevased sisselogijate, piltide üleslaadijate, uute piltide, uute albumite, andmemahu ja veel muude detailide arvud. Minu jaoks on see tegevus olnud igati tulemuslik ja mõõdetav, nagu turundus ikka olema peab. Väidan ka, et suur osa suurimatest reklaamiostjatest teeb sellist statistikat. Teised turundajad ehk oskavad kommenteerida. Mis aga siis, kui see statistika näitab, et ÄP hiidbänner tõi Nordeale kliente, tegu oli hea kulutusega, mis nad kordades tagasi teenisid?

Mis oleks aga alternatiiv antud tegevusele? Ainus võimalus bänneritest lahti ütlemiseks on see, kui keegi pakub mulle kui reklaamiostjale lahenduse, kus ma ilma bännerreklaamita mõne tuhande või maksimaalselt kümne tuhandega saan Nagile nt 10 tuhat külastajat või tuhat registreerujat nädalas juurde. Ja Nordea saaks ÄP bänneri hinnaga sama palju uusi külastajaid. Ilma selle parema (odavama, paremate suhtarvudega) alternatiivlahenduseta ei tasu loota, et Nordea või mina tulevikus ÄP bänneri ostmata jätaks, kui sealt minu soovidele vastav tulemus tekib.

Mis need alternatiivsed variandid siis on?