Jüri Kaljundi - [est]

Muutuv meedia

2009-05-24T21:17:00.007+03:00

Meedia muutub. Mitte vaid sisult, vaid ka meediaettevõtete struktuuri, ajakirjanike tööülesannete, lugejate tarbimisharjumuste ning neid kolme siduvate ärimudelite osas. Olen juba pikka aega lugejana südant valutanud selle üle, kas aasta või kümne pärast on olemas just selline meedia, mida ma tarbida tahaks. Millist nõu anda meediafirmadele, et muutus oleks õiges suunas?

Daniel Vaarik kirjutas täna hea loo meedia uutest mudelitest. See andis hea põhjuse ka siinse juba kuid ootel olnud blogipostituse avaldamiseks, isegi kui see päris "valmis" ei ole. Katsun tulevikus leida aega, et mõned hetkel välja jäänud mõtted ja selgitused siia lisada, ehk isegi mõned korrektuurid teha.

Atomiseerumine

Üha rohkem meediat tarbitakse (ja vastavalt toodetakse) väiksemate ühikute, "aatomitena". Konkreetse kanali või väljaande asemel tarbime me üksikuid artikleid, uudiseid, videosid, fotosid või muid postitusi. Ajalehti ja ajakirju loeti kaanest kaaneni. Täna loeme sealt üksikuid väljarebitud infokilde. Neid, mis jäävad meile ette otsimootori, viite või sõprade soovituse baasil. Isegi telesaadetest jõuavad meieni Internetis üksikud väljalõiked, selle asemel, et vaataksime paljusid saateid algusest lõpuni. Tarbimisühik, toode, on meie jaoks kas see üksik aatom või siis parimal juhul molekuliks koondununa just meid huvitavate aatomite kogum.

Üheks tähtsaks molekuliks, mida tarbime, on üksik ajakirjanik ja tema toodetud looming. Ükskõik millises meedias on palju neid ajakirjanikke, reportereid, saatejuhte või kolumniste, keda vihkame. Samuti neid, keda südamest armastame. Ühe loomingut soovime tarbida ja sõpradele levitada, teise sooviksime oma meediakanalitest igaveseks blokeerida ja kaitsta tema eest ka teisi. Osad molekulid on lihtsalt paremad, kui teised.

Üleküllastunud tootmisega ühiskonnas tahame täna täpselt valida, mida tarbida. Kindlasti tahtsime seda ka 10 või 50 aastat tagasi. Selleks polnud aga sobivat tehnoloogiat ja paindlikkust. Täna on see aatomi või molekuli tasemel valiku tegemine tehniliselt võimalik. Lähiaastatel lähevad valiku tegemise võimalused veelgi täpsemaks ja kiiremaks.

Meediaettevõtete suureks probleemiks ongi täna see, et nende struktuur ei ole mõeldud selliseks tootmiseks ja müügiks mõeldud. Palju on ballasti ja tühitootmist, aatomeid ja molekule, millel pole väärtust ega tarbijat. Brežnevi pakike ei ole majandusmudel, mida tarbija tänases valikute tegemise keskkonnas ostaks. Kahjuks on selliseks pakikeseks vormitud näiteks paljud ajalehed ja ajakirjad.

Lõpp raiskamisele

Loobusin aasta alguses viimasest tellitavast paberlehest, minu lemmikust "Eesti Ekspressist". Üheks suureks põhjuseks oli, et ma ei tahtnud maksta suure osa kaante vahel oleva eest. Isegi siis mitte, kui ballast ümbritses üksikuid mind tõeliselt huvitavaid ja lugemisel naudingut pakkuvaid lugusid või uudiseid. Tegu oli raiskamisega.

Ma sain aru, et minu raha eest peetakse ülal armeed molekule, kes saavad palka selle eest, et toota mulle mitte korda minevaid aatomeid. Rääkimata tootmiskulust ja hävivatest vihmametsadest, mis nende aatomite valmistamiseks kuluvad ja reaalsuses kohe prügikasti rändavad. Vanasti öeldi selle kohta raiskamine. See ei ole kriitika konkreetse lehe kohta - nagu ütlesin, oli Ekspress üks minu armastusi. Täna loen netist üksikuid Ekspressi artikleid või konkreetseid ajakirjanikke. Because I can.

Ühikute tarbimise ja valikute ajastul peab iga meediaväljaanne väga hoolikalt jälgima, et ka iga tema toodetav ühik teeniks tasa tema tootmiskulud, et sellel oleks piisavalt lugejaid. Suur osa probleemidest on põhjustatud sellest, et tühja tootmist ja kasutuid molekule on liiga palju. Ei ole muud võimalust, kui iga ühikut saab toota vaid siis, kui sellele leidub piisavalt lugejaid-vaatajaid.

Jah, teatud asjade osaline sponsoreerimine on võimalik. Näiteks ei pruugi ühe uudistetoimetaja looming päevade lõikes olla sama popp, veelgi enam, me ei saa selle populaarsust uudise tasemel ette ennustada. Ka mõnes rubriigis võib loetavus nädalast nädalasse veidi kõikuda. Sellegipoolest peab tootmiskulude ja tarbimise suhte jälgimine olema paigas. See, et me vanas paketeeritud meedias, kus üksikud pärlid hoidsid vee peal ballasti, asjadele peale maksime, täna enam ei toimi ega saagi toimima. See ajastu on läbi ja sellega peab leppima. Tehnoloogia on turumajanduse toonud ka meediasse.

Ballasti üle ääre viskamisega juhtub tahtmatult see, et meediaettevõtete suurus ärilises mõttes väheneb. Lugejate-vaatajate poolse üha rohkemate veebisaitide, vabakutseliste blogijate, niššiväljaannete ja teiste riikide kanalite tarbimise tõttu väheneb meediafirmade toodangu tarbimine veelgi. Üks võimalus seda topeltvähenemist kompenseerida on toota eri niššides ühikuid, mida saab kitsamalt turundada. Selle vastu, et Brežnevi pakike üha kokku tõmbub, saab kirjastus võidelda vaid paremaid üksikuid raamatuid tootes ning neid ühekaupa rohkem müües kui osana paketist.

Rahakott hääletab

Ma ei usu, et reklaam tulevikus kogu meediat vee peal hoiab ja tarbijatele kõik tasuta saab olema. Ka ei usu ma, et tänane vana meedia reklaamiraha uutesse kanalitesse või vähemalt esiväljaannetesse üle tuleks. Suuri lootusi pannakse turundustehnoloogiate ja uute lahenduste arengule, kuid see vajaks eraldi postitust, miks sellised oodatud suunatud reklaamilahendused ei ulatu kunagi mahuni, nagu nad vanas meedias on olnud. Või kui ulatuvadki, siis jaguneb see raha tunduvalt suurema hulga tegijate vahel. Loodan seda teemat tulevikus eraldi valgustada.

Rahaliselt poolelt on aga meedia päästmiseks sellegipoolest võimalus olemas. Tähtis on, et side lõpptarbija, meediaühiku ja tootja vahel oleks väga selgelt mõõdetav.

Tarbijad peavad reaalselt maksma oma tarbitavate ühikute eest ja neid toodetakse vaid juhul, kui on piisavalt tarbijaid ning nende makstav katab tootmiskulud. Ma usun juba ammu, et paljud tänased tasuta lahendused muutuvad kas tasuliseks või kaovad nad turult hoopis. Mida kiiremini see juhtub, seda parem. See on isegi üks koht, kus ma ootaks näiteks Eesti internetiväljaannete vahelist kartellikokkulepet: päeva pealt Postimees, EPL, Ekspress, Delfi, Äripäev, Maaleht ja tasuliseks. Teine alternatiiv on oodata, kuni turule jääb üks monopoolne ettevõte ja see seejärel tasuliseks muutub. Me teame kõik, et kumbki variant niipea tõeks ei saa, kuid tasulisi eksperimente tasub teha.

Tasuliseks ei saa minna aga Brežnevi pakikeste osas. Ei, mitte keegi ei maksaks täna täismahus Ekspressi või Postimees Online eest. Kui üldse, saab maksmine toimuda kas reaalselt loetavate-vaadatavate üksikute videote, artiklite või nende autorite, ajakirjanike baasil. Tarbija peab oma rahakotis tundma valu ja rõõmu selle osas, kellele ta palka maksab või mis ühiku oma ekraanile mõneks sekundiks või minutiks manab.

Teine rahaline küsimus puudutab ajakirjaniku või meediatootja elukutset. Õige mitmel juhul ei saa see olema täiskohaga töökoht, vaid mingi muu tööga seonduv tegevus. Kuna tarbijad ostavad toodangut ühikupõhiselt, peavad ka inimesed seda vastavalt tootma ning just selles mahus, kui tarbijad neile selle eest maksavad. Subsiidiumid pigem kaovad. Laest võetud näitena, kümnete tuhandete lugejatega tippajakirjanik ei saa kinni maksta üksikute firmapidude pildistajate või horoskoopitreialite toodangut, kui viimast keegi ei osta. Ja vastupidi, kui viimased on populaarsemad, ei saa nemad toetada meie poolt armastatud staarajakirjanikku.

Ajakirjaniku töö sisu

Ajakirjaniku amet on tulevikus midagi muud, kui 10 või 100 aastat tagasi. Üheks põhjuseks ülaltoodud tasuvuse küsimus, kuna paljudel juhtudel ei kata traditsiooniliste tema toodetavate meediaühikute müük tema tänast täiskohaga palka. Jah, me võime kurta, kuidas hea ajakirjanik on vaid 24h sellele spetsialiseeruv tegelane. Väga hea, kui see nii on. Kui aga ei ole, tuleb leida teisi teenimisvõimalusi.

Ajakirjaniku lisatulu ei saa olla Viru tänava vahvlimüük või metalliäri. Mida meie lugeja-vaatajana ootame, on laienemine erinevatesse kanalitesse, erinevate lisateenuste pakkumine, mitme kanali strateegia.

Vaadates tänasel päeval CNN'i või BBC'd ei ole minu jaoks tooteks vaid sealne ühesuunaline pooletunnine telesaade. Ma pean normaalseks, et ma suhtlen tavavaatajana sealsete ajakirjanike-produtsentide-saatejuhtidega nende veebis, Twitteris, Facebookis, elektronpostiga ja kõikjal mujal. Pooletunnine saade on asendunud pea kogu päeva ja erinevaid kanaleid läbiva kahepoolse suhtlusega.

Samuti kui popstaarid on muusikamüügi asendanud 360-kraadiste lepingutega, mis katavad nende tegevuse absoluutselt kõikjal, on meie ootused ka meediale ja ajakirjanikule kui indiviidile. Kõik ei sobi selliseks tööks. Hea kirjutaja ei pruugi olla hea konverentsidel, teles või raadios esineja. Kuid võimalusi on palju ning tuleb leida viisid, kuidas meediaettevõtte või ajakirjaniku tasemel sinna suunas liikuda. Ja kindel on, et uued ajad nõuavad mõnel juhul ka uut tüüpi inimesi.

Ajakirjanik ei ole enam ka vaid hääletoru. Üha rohkem on ajakirjanik kuulaja, kaasvestleja ja tagasiside andja. Võttes tavalise online-uudisloo, peab sinna lisanduma nii sellele eelnev kui järgnev suhtlus lugejate ja allikatega, reaalajas muutumine. Ajakirjanik on selle tegevuse keskpunkt ja võti. Soovin, et meediafirmad nende isikute töö sisu muutmisele rohkem rõhku paneks, eksperimenteeriks ja katsetaks - isegi kui teie vanad ajakirjandusõppejõud selle peale peast kinni haaravad. Reeglid on loodud nende rikkumiseks.

Võimalik, et sõna ajakirjanik pole tulevikus enam paslik ja vajame mõnda paremat terminit. Meediatootja - kuid meil on vaja kahepoolset suhtlust ja tootmine on vaid ühekülgne. Meediategelane, meediaisik? Kommunikaator?

Ma ei tea, mis edasi saab

Meedial on täna rohkem küsimusi kui vastuseid. Kindel on see, et muutused tulevad. Me tarbime ühikuid. Me hääletame rahakotiga. Me võtame ajakirjanikku teises rollis, kui vanasti.

Hea ajakirjandus ei kao kuhugi, isegi kui tänased meediafirmad senisel kujul oma tegevuse lõpetavad. Inimeste vajadused info ja suhtluse osas on ikka olemas. Alati on ka nutikaid inimesi, kes selle enda rolliks võtavad. Ja kindlasti tekivad sellest uued firmad ja ettevõtjad.

Lugemismaterjal

Walter Pincus, The Washington Post reporter ja konsultant: Newspaper Narcissism (meedia motivatsioonist ja lugejate vs iseenda teenimise rollist)
Chris Brogan: The Next Media Company (Veigo, tänud viite eest, paljuga seal nõus)
Jeff Jarvise blogi (hoiatus: sageli veidi liiga ühekülgne)
Daniel Vaarik: Mõtteid uue meedia teemadel
Steve Outing: Getting Money from Readers Who Won't Pay for Online News (mida ei saa tasuliseks muuta ja mida saab, ideid, kuidas muuta meediafirma rohkem liikmetega klubiks, veits selle minu 360-kraadi vaate moodi)
How charging for articles could hobble the future of journalism
TechCrunch: The API’s Plan To Save Newspapers: Let’s Put Humpty Dumpty Back Together Again

Google Analytics vs TNS Metrix

2009-05-15T19:56:00.003+03:00

Kuna tublid mehed (ja vist mitte ühtegi naist) panid käima Google Analyticsi andmetel tasuta statistikasaidi METRIX.Station (respect!), sai kiirelt üle vaadatud Google Analytics unique visitors vs TNS Metrix külastajad suhtarvud meie saitides. Tulemus selline:

Sait [Google vs TNSMetrix] suhtarv
Fotoalbum [98431 vs 89550] 1.10
Nagi [44151 vs 41272] 1.07
Album [38582 / 36128] 1.07
Keskus [18108 / 17708] 1.02
Toru [11582 / 11356] 1.02

Seega üle 10% erinevust meie saitidel ei esine, mis oleks esmapilgul nagu tore.

Samas jääb silma ka mitmeid suuri erinevusi. Osta Google ja TNS arvud erinevad 1,77 korda, EPL 1,74 jne. ÄP suhe on jälle Keskuse saitidega samas suurusjärgus 1,05.

Jube huvitav oleks teada, mis juhtudel niivõrd suur viga esineb?

Ja mul tekkis seda bounce rate tabelit vaadates hüpotees, kas kõrge bounce rate tähendab ka head tähelepandavust ja kõrget CTR% reklaamidele?

Sõbrad teevad sulle ajalehe?

2009-04-03T10:24:00.003+02:00

Olles viimasel ajal palju mõelnud automaatsetele algoritmidele, tuli üks mõte, kuidas online-väljaandeid kollakas-pruunist mädasoost veidi kaldale lähemale tuua. Mis oleks, kui uudiste ja ajalehtede saitide esilehel poleks mitte need lood, mida tudengajakirjanik sinna naljapiltidega koos valib, vaid:

sinu sõprade poolt loetud ja klikitud lood
sinu netiprofiilile ja lugemismallidele vastavad lood
sinu huvide märksõnadele vastavad lood

Üksinda pole ükski neist päris hea lahendus, küll aga kaaludega koos kasutades.

Tehniliselt suhteliselt lihtne ja kiire teha, ka siin Eestis koha peal. Kas selline asi võiks töötada? Kas Postimees, Delfi, ÄP3 või EPL ei tahaks sellist asja proovida teha? Oma online-ajaleht igale inimesele? Ei pea ju kohe pärissaidis proovida, võiks teha näiteks paralleelse sedasi toimiva beetasaidi.

Punkt 1 on küll veidi problemaatiline selles osas, et vaid päeva klikkide ajalugu jälgides mõjutab toimetaja etteantud telesaadete ja WENNi uudiste valik sealt normaalsete lugude leidmist. Seega peaks jälgima ehk su pikema aja lugemisi, mis võiks sisuvaliku mõne ajaga paika loksutada.

Fakt on see, et personaliseerimine on onlain-meediasse tulemas. Küsimus pole kas, vaid kuidas ja millal.

Neljapäeval OpenCoffee Tallinn

2009-04-01T08:47:00.001+02:00

OpenCoffee Tallinn jälle sel neljapäeval 2. aprillil kell 9.00. Tule kohale.

Asi pole rahas

2009-03-23T10:14:00.004+02:00

Soome majandusminister kuulutas välja programmi aktiivsemaks inkubaatorettevõtete ja startupide tekkele kaasaaitamiseks. Sellest kirjutab ka ArcticStartup. Minu jaoks meeldis seal aga eriti eelmise nädala 2 presidendi vestluse taustal Economisti ettevõtlusraporti Heroic Enterpreneurs lõik:

If we learn anything from the history of economic development, it is that culture makes almost all the difference.’ You can build as many incubators as you like, but if only 3% of the population want to be entrepreneurs, as in Finland, you will have trouble creating an entrepreneurial economy.

Sama kehtib Eestis. Me võime luua palju inkubaatoreid. Inimestele kasvõi veoautoga raha ette vedada, et nad ettevõtjaks hakkaks. See aga ei tähenda, et nad seda tahaks teha, seda peaks tegema või sel alal tänu sellele edukad rahvusvahelised ettevõtted tekiks.

Ettevõtluskultuur hakkab mujalt. Kodustest väärtustest, sellest, mida hindavad ja kuidas oma isiklikus elus ja tegudes käituvad vanemad. Koolist, kus hulle ideid ja midagi teistmoodi tegemist kas hinnatakse või maha surutakse ja kuidas neid tegusid hinnatakse. Sõprade väärtustest ja käitumismallidest, kes teatud mõtteid ja tegevusi kas tagant kiidavad või välja naeravad. Sinu enda väärtustest, mida elus tähtsaks pead ja mida mitte, kuhu välja jõuda tahad.

Ettevõtluskeskkond on sama tähtis kui -kultuur, kuid eeldused startupide tekkele pannakse paika ikka lapsena kodus, lasteaias, koolis, ülikoolis. Ja kui see kultuuri pool jääb tegemata, on ettevõtjaid hiljem ka vaatamata heale keskkonnale raske leida või tekitada.

WSJ's oli kuu tagasi hea jutt 10 küsimusega, millele ettevõtja peab vastama.

Ülevaade Soome parimatest

2009-03-21T11:28:00.000+02:00

Kirjutasin oma Netireklaami blogisse kiire ülevaate Soome digimeedia parimate konkursi võidutöödest.

Homme OpenCoffee Tallinn

2009-03-04T15:37:00.002+02:00

Homme 5. märtsil 9-11 Ülemiste Mercados jälle OpenCoffee Tallinn tehnoloogiainimeste kohtumine. Kõik on oodatud.

Ajujahi startupid homme OpenCoffeel

2009-02-04T14:48:00.003+02:00

Homsel igakuisel tehnoloogiastartupide üritusel OpenCoffee astuvad paari pitch'iga loodetavasti üles ka paar selle aasta Ajujahi projekti. Kes tahab, tulge kuulama! Üritame esitlustega alustada kell 9.30.

OpenCoffee toimub neljapäeval, 5. veebruaril 9-11.00 Ülemiste City Mercado kohvikus.

Netireklaami Keskus uuel aadressil

2009-01-22T16:09:00.002+02:00

Kolisin oma reklaami ja turundusteemade veebi Netireklaami Keskus uuele aadressile: netireklaam.com. Palun uuendage oma aadresse.

Lugema on oodatud kõik need, keda huvitavad uue meedia ja Internetiga kaasnevad arengud, uudised ja mõttevälgatused. Katsun viidata nii huvipakkuvamatele materjalidele mujalt maailmast kui ka siit Eestist.

RSS voog jäi samaks - http://feeds.feedburner.com/netireklaam

Reklaam oksjonilt soodushinnaga

2009-01-21T14:00:00.003+02:00

Viimastel nädalatel oli meie 5 veebisaidil Fotoalbum, Album.ee, Toru, Keskus ja Nagi lausa 138 tuhat unikaalset külastajat nädalas.

Selle auks panime jälle 1-kroonise alghinnaga Ostasse ühe meie reklaampindadest. Jälle hea võimalus netireklaami proovimiseks - üks viimaseid kampaaniad sel pinnal sai tänu heale bännerile nädalaga lausa tuhandeid klikke. Tee oma pakkumine!

Promo oma startuppi ArcticEveningul

2009-01-21T09:50:00.004+02:00

ArcticStartup.com, Connect Estonia ja OpenCoffee Tallinn koostöös 28. jaanuaril toimuv rahvusvaheline ArcticEvening on osutunud üllatavalt populaarseks. Esimesed 100 osavõtjat sai kiirelt täis ja seetõttu lisasime veel 50 kohta.

ArcticEvening on hea võimalus oma tehnoloogiastartupi promomiseks. Ürituse lehelt leiad selleks juhendi. Kui tunned, et sinu uus idee või ettevõtmine sobib üle maailma tutvustamiseks, loe juhendit ürituse lehelt ja saada oma tegemiste kirjeldus seal toodud aadressile. Aega selleks on 25. jaanuarini. Kokku tuleb esitlusele 2 Eesti ja 2 Soome startuppi ja võin öelda, et vähemalt Soomest on tegijad kõvad. Seega peame ka Eesti poolt midagi vinget välja panema!

Ürituse Soome-poolseks panelistiks on üks sealseid tuntumaid Internetiettevõtjaid Taneli Tikka (blogi, wikipedia), kellega seonduvad firmad Muxlim, Doppler, RunToShop, IRC-Galleria ja veel paljud.

Registreeruda saad siin, kuniks kohti jätkub.

Eestlaste popimad Google-otsingud 2008

2009-01-16T20:03:00.004+02:00

PRESSITEADE

Eestlane on laulu- ja filmirahvas, selgus uuringust

Tallinn, 16. jaanuar 2009 - Vastavalt teostatud uuringule selgus, et aastal 2008 huvitasid Eesti Internetikasutajaid Google otsingus kõige rohkem laulusõnad, filmid ja videod ning meie suurimad linnad Tallinn ja Tartu. Kiireimat kasvu näitasid Google otsisõnade hulgas uued moevälgatused kallis-telefon iphone ja suhtlusrägastik Facebook. Kui eestikeelseid kasutajaid huvitas rohkem Õigekeelsussõnaraamat, siis venekeelseid hoopis tõlkimine.

Kui laulusõnu otsiti kõige rohkem eelkõige jaanipäeva ja jõulude nädalal, siis torrentist allalaadimise tippajaks sai kodune aastalõpp. Tartu oli populaarseim 1. septembril, Tallinn aga juuli viimasel nädalal. Õigekeelsussõnaraamat oli popp kooliajal septembri keskpaigast aastalõpuni, sama kehtis ka vene keele tõlkevahendite otsingu kohta.

Popimad Google otsisõnad Eestist aastal 2008:

1. lyrics
2. torrent
3. youtube
4. tartu
5. you
6. tallinn
7. google
8. games
9. msn
10. map

Kiireimalt kasvavad Google otsisõnad Eestist aastal 2008:

1. iphone
2. facebook
3. õs
4. pirate bay
5. orkut.com
6. google maps
7. переводчик
8. tube
9. youtube.com
10. youtube

Lisainfo: google.com

OpenCoffee kohtumine juba homme

2009-01-07T12:09:00.003+02:00

Nagu iga kuu esimesel neljapäeval, toimub ka homme (8. jaan) kell 9-11.00 vabaformaadiline startupide, investorite ja tehnoloogiainimeste kokkusaamine OpenCoffee Club Tallinn. Osalemine ikka tasuta, kõigile kes soovivad, tule aga kohale. Asukohaks Ülemiste City Mercado kohviku tagumine nurk (aadress Lõõtsa 6, Tallinn).

Registreeri ennast ka meie Facebooki grupis ning märgi üritusel osalejaks. Saada antud teade täna ka sõpradele edasi ja kutsu ka nemad osalema!

Ja ärge unustage, et OpenCoffee Club Tallinn toimub samas iga kuu 1. neljapäeval, isegi siis, kui mingit erilist teadet ei ole. OpenCoffee on just selline üritus, mille sa oma kalendrisse regulaarselt kirja paned ja tead, et võid sinna minna. Kes tahab, paneb ka järgmise 3 aasta esimesed kuu neljapäevad nüüd kohe endale kirja.

OpenCoffee sel neljapäeval

2008-12-01T13:55:00.001+02:00

OpenCoffee Club Tallinn koguneb jälle sel neljapäeval, 4. detsembril, 9-11.00, Ülemiste City Mercados. Kõik on oodatud.

Nüüd saab kõike kommenteerida

2008-10-14T22:13:00.005+02:00

Tänu Janekule sai täna õhtul üles Keskuse uus versioon 0.9. Seal on sees ka üks minu lemmikfunktsioon - nimelt saad oma Keskuse esilehel nüüd kõiki oma tuttavate tegevusi kommenteerida ja neile vastata. Ma olen selle üle tõeliselt happy. Keskus on vestlus. Suhtlus oma sõprade ja tuttavatega.

Tahan ise kommenteerimist kasutada peamiselt oleku teadetele vastamiseks ja nende baasil vestluse arendamiseks. Paljudel pole aega pikki kirju või blogiposte kirjutada. Lühike olekuteade ja sellele vastamine on sageli isegi informatiivsem, kindlasti aga kiirem. Nimetage seda siis mikroblogimiseks või millekski muuks. Lisaks on kommentaarid ka kõigil teistel tegevustel, nagu omavahelised sõpradeks lisamised või vidinate teated.

Kõik arendusettepanekud asja edasiarendamiseks kas siia, minu mailile või Keskuse kommentaaridena, aitähh juba ette!

Mis veelgi parem, vastata ja kommenteerida saab ka oma blogisse või kodulehele pandud vidina tegevusi, nagu siin paremal näha on. Kui oled Keskusesse sisse logitud, siis näed siin blogis Keskuse kastis iga tegevuse all linki kommenteeri. Seal klikkimine avab tekstikasti, kus koheselt tegevustele vastata. Sarnase kasti saad endale oma Keskuse Seaded lehelt.

Kes seda veel teinud pole, registreeruge Keskusesse ja vaadake, või otsige üles oma vana Nagi, Fotoalbumi või Toru kasutajakonto, mis samuti Keskuses kõik toimivad. Ja lisage endale sinna rohkem sõpru - ilma nendeta on Keskuse funktsionaalsusest ja kasust raske aru saada.

Neljapäeval jälle OpenCoffee Club, ajee!

2008-09-30T16:47:00.003+02:00

Nagu iga kuu esimesel neljapäeval, toimub ka seekord 9-11.00 vabaformaadiline startupide, investorite ja tehnoloogiainimeste kokkusaamine OpenCoffee Club Tallinn. Tasuta, kõigile huvilistele, ka sulle, Ülemiste City Mercados Lõõtsa 6. Kuupäev siis 2. oktoober.

Eelmine kord proovisime ekraani ja projektoriga presentatsioone. Tulemuseks oli, et aega läks palju, aga villa oli vähe. Nii ei jäänud ka vabas vormis suhtluseks ja networkimiseks aega, see aga on OpenCoffee peamine mõte. Seega kes seekord midagi öelda tahab, siis selleks on võimalus olemas, max 2-3 min, aga ilma ekraani ja ja koleda mummulise Powerpointita. Pigem on see sulle võimalus oma isikust ja teemast kiirelt märku andmiseks. Pikem vestlus sinuga peaks toimuma ikka hiljem kohvilauas.

Registreeri ennast ka meie Facebooki grupis ning märgi üritusel osalejaks. Ning saada antud teade ka sõpradele edasi!

Ja ärge unustage, et OpenCoffee Club Tallinn toimub iga kuu 1. neljapäeval, isegi siis, kui mingit erilist teadet ei ole. OpenCoffee on just selline üritus, mille sa oma kalendrisse regulaarselt kirja paned ja tead, et võid sinna minna. Kes tahab, paneb ka järgmise 3 aasta esimesed kuu neljapäevad nüüd kohe endale kirja.

Kuidas Hansapangast raha välja kantida?

2008-09-04T13:09:00.003+02:00

Lugeja küsib: "Tereee, ma tahaks Hansapangast ilma ID-kaardi PIN2 kasutamata raha välja kantida, teisele arvele, või nii. Muidu neil seal mingid turvanõuded, et PIN2 vaja, a ma tahaks ikka suurt summat liigutada ilma PIN2'ta, või kuidagi nii. Saab vä?"

Targad vastavad: "Aga muidugi, see PIN2 küsimine on neil seal vaid hämamiseks. Saab ka ilma. Toimi nii: mine püsikorralduste alla ja tee sinna üks ühekordne püsikorraldus sinu poolt soovitava arve ja saajaga. See teostataksegi ilma PIN2 turvakontrollita."

Hansapanga klienditoele saadetud küsimusele, miks kõigil maksetel PIN2 ei küsita vastati, et "jah püsikorraldusi saba teha ilma PIN2 teadmata". Doh.

Antud postituse eesmärgiks on mõte, et kui PIN2 kasutatakse turvaelemendina pangamaksete juures, peaks seda tegema igal pool. Seega tuleb igaks juhuks teadmiseks võtta, et teie arvel oleva raha liigutamiseks on vajalikud vaid teie ID-kaart ja PIN1, reaalselt PIN2 Hansapangas lisaturvalisust ei paku.

Homme OpenCoffee - tule ja esitle end!

2008-09-03T08:14:00.004+02:00

Homme (4.09) toimub järjekordne üritus seeriast OpenCoffee Club. Oodatud on kõik startupid, arendajad, tehnoloogiainimesed, investorid, internetimaailma huvilised, ettevõtjad ja innovaatorid. OpenCoffee eesmärgiks on vabas sundimatus õhustikus omavahel vestelda, tuttavaks saada, uusi kontakte võlmida ning lihtsalt kohvitassi taga maailma asju arutada. Tasuta, nagu alati. Seekord on meil aga kaks muudatust:

1. OpenCoffee leiab sel korral aset Ülemiste City Mercados, Lõõtsa 6, Tallinn. Toimumise aeg jätkuvalt 9.00-11.00, aga vaata ka järgmist punkti. Sealsed inimesed ja lähifirmade töötajad on kinnitanud, et Ülemistesse hommikul jõudmise transpordiprobleemid on müüt - saab ilusasti kohale küll.

2. Seekord on meil avatud vaba lava ekraani ja projektoriga, mida kasutada saab. Kes tahab, saab alates 9.30'st ~5 min aega, et tutvustada oma projekti, firmat, äriideed, ükskõik mida. Tulge ja andke tuld! Kuigi eelistatud oleks startupide tutvustused, ei pane kätt ette aga ka muudele esitlustele, kui tutvustatav teema on midagi uut ja teistele huvipakkuvat. Karta pole midagi, kõik on sõbralikud inimesed, küll on see hea võimalust ennast tutvustada teistele, sõlmida uusi kontakte, leida kliente, partnereid ja investoreid. See on ka väga hea võimalus esinemise harjutamiseks! Äkki võtan isegi kätte ja tutvustan meie uut Eesti sotsiaalset võrgustikku Keskus :) Ka teised, ärge hoidke ennast tagasi! Eelregistreerimist esinemiseks vaja pole, koha peal saab endast teada anda. Kes tahab, võib endast siin postituse kommentaarides või Facebooki grupis teada anda.

Kohtume homme hommikul Mercados!

OpenCoffee Club Tallinn ametlik grupp on jätkuvalt Facebookis - palun liituda, siis saate ka järgmiste ürituste teateid. Nüüd on meid seal juba 158 liiget.

Meeldetuletuseks võid vaadata ka ligi aastataguse ürituse algset üleskutset.

OpenSocial vidinate loojad Eestis?

2008-08-15T14:45:00.003+03:00

Kas Eestis keegi OpenSociali vidinaid ka kirjutanud on, näiteks Orkuti või Google personaliseeritud esilehe jaoks?

Käivitame lähiajal Fotoalbumi, Nagi ja Toru kasutajabaasil põhineva uue sotsiaalse võrgustiku Keskus (keskus.ee) ja kasutame seal vidinate jaoks just OpenSocial liidest. Mõned suuremad veebisaidid juba oma vidinaid teevad, samas pole eriti silma jäänud just väiksemate eraisikust arendajate tehtu asju. Kui vaadata mujale maailma, on enamus vahvaid vidinaid just üksikisikust progejate kätetööna valminud. Ehk tahaks keegi ka Eestis kätt proovida?

Vidina loomine on ka eraisikutele hea võimalus oma võimete proovilepanekuks netirakenduste vallas. Facebooki ja teiste sotsiaalsete võrgustike vidinad on näidanud, et neist võib välja kasvada ka toode või firma.

Samuti on vidinal võrreldes suurema toote või veebisaidiga hea eelis: see ei pea olema väga tõsine või läbimõeldud. Mõni hetke tuju või idee ajel loodud vidin on maailmas saanud popimaks kui väga ette planeeritud ja pikalt tehtud asjad.

Sissejuhatuse Keskuse OpenSocial vidinatesse leiab http://nagistaja.nagi.ee/?p=89

Loodetavasti käivitame tulevikus ka mõne ideede või vidinate konkursi uute Keskuse vidinate saamiseks.

Kutse vahvale üritusele - OpenCoffee

2008-07-02T14:05:00.002+03:00

Varsti pea 10 korda kohtuvad Eesti tehnoloogiaettevõtjad, IT- ja Internetihuvilised, investorid ja erinevad innovaatorid OpenCoffee Club Tallinn vabaformaadilisel üritusel.

Ka homme neljapäeval 3. juulil kell 9-11 on Tallinnas Scotland Yard Pubis OpenCoffee Club Tallinn kokkusaamine - kõik on oodatud. Kui saad, siis tule astu läbi ja räägi midagi põnevat oma tegemistest.

Soovitan kiigata ka vastavasse Facebooki gruppi ja liituda, et alati eelseisvate ürituste teateid saada.

OpenCoffee kohtumine homme 9 AM

2008-06-04T13:00:00.002+03:00

Meeldetuletus: homme neljapäeval kell 9-11 on Tallinnas Scotland Yardis jälle OpenCoffee Club Tallinn tehnoloogia- ja startup-inimeste kohtumine - kõik on oodatud. Soovitan kiigata ka vastavasse Facebooki gruppi ja liituda, et alati ürituste teateid saada.

Nagis ja Fotoalbumis 20 miljonit fotot

2008-05-19T21:23:00.003+03:00

Jee, täna sai Nagis ja Fotoalbumis täis 20 miljoni üleslaaditud foto piir :-)

Viimane 5 miljonit tuli veidi alla 4 kuuga. Suhe on 16,5 miljonit pilti Fotoalbumis ja 3,5 miljonit Nagis. Kasutajakontosid (mis lisaks kahele eelmainitud saidile töötavad ka Torus) on nüüd natuke alla 80 tuhande.

Soovin igatahes edu kõigile meie kasutajatele! Jagage fotosid oma sõprade, tuttavate, perekonna, töökaaslaste ja teiste huvilistega. Mis neid pilte ikka vaid enda jaoks klõpsida.

Ekspressi hind alla Delfi ostuhinna

2008-05-15T15:02:00.003+03:00

Täna langes Ekspress Grupi turuväärtus (843 miljonit krooni) alla Delfi ostuhinna (846 miljonit krooni). Olen jätkuvalt arvamusel, et Delfi oli oma hinda väärt nii siis kui ka täna. Kasv netireklaamis jätkub, marginaalid on head ning turuosa ei näita kuidagi vähenemist.

Suurimaks hädaks on, et Delfi sai ostetud võõra kalli laenurahaga. Seetõttu on Ekspressil aastateks kaelas suured intressikulud ja laenumaksed. See võib ära süüa või nullida ka Delfi toodetava kasumlikkuse.

Siiski teeks oma panuse sellele, et Ekspressi aktsiahind on jõudnud tasemele, kus pikaajalisel investoril seda vaikselt ostma hakata tasuks. Kui majanduse paigalseis kestab veel paar aastat ning samas netiturundus areneb, siis just peale seda, nii 2010-2011 aastal võiks Delfi ja Ekspress oma tõelist jõudu ja väärtust näidata. Investorid ootaks selles osas aga täpsemat visiooni Delfi ja Ekspressi netiäride arengu osas, saamaks aru, kas need on reaalselt olemas või panustatakse vana rasva varudele. Kui aga ennustada, et kogu Eesti netimaastiku areng jätkub, nagu viimastel aastatel - ilma uute arvestatavate tulijateta ning juba jagatud turuga - siis pole ka seda visiooni väga vaja.

Tallinna börsi olematuid käibeid ja kõikumisi arvestades peab küll meeles pidama, et kasvõi vähese ostuhuvi korral tõuseb aktsia hind kiirelt. Seega selle hinnaga vaevalt arvestatavaid koguseid kokku saab osta. Pisitasa aga küll. Julge hundi rind on rasvane.

Kohtuvad tehnoloogia, raha, äri ja innovatsioon - OpenCoffee !

2008-05-07T10:37:00.004+03:00

Neljapäeval 8. mail 9-11.00 toimub järgmine igakuine üritus sarjast OpenCoffee Club, kuhu on oodatud kõik tehnoloogia, Interneti, innovatsiooni, startupide ja finantseerimise ala inimesed. Asukoht nagu alati Mere pst Scotland Yardi pubi Tallinnas. Üritus tasuta. Tule ise ja kutsu sõbrad kaasa. Liitu ka vastava Facebooki grupiga, et olla kursis Tallinna OpenCoffee üritustega ja tulevasi kutseid saada - tänaseks liitunuid juba 116.

Rahvusvahelisest OpenCoffee klubist saad lugeda siit.

Kas jätkama peaks ka juunis? Ehk juba mõnes mõnusas välikohvikus? Mingeid muid ideid?

Delfi uued kaubamärgid: jeebo, maika, kuut jt

2008-05-05T15:06:00.002+03:00

Aprilli andis Delfi sisse hulga põnevaid kaubamärkide taotlusi. Nimelt soovib Delfi endale selliseid kauneid sõnu nagu jeebo, tsoon, maika, hang, kuut ja raffas. Huvitav, kas tegu on noorteka nimekonkursi parimate paladega? Hmm. Samal teemal pikemalt kirjutas Rahajumal.

Tallinnas neljapäeval jälle avatud kohv

2008-03-31T10:47:00.003+02:00

Nagu igal kuu esimesel neljapäeval, on ka seekord, 3. aprillil 9-11 Tallinna Scotland Yard pubis Mere Pst 6E aset leidmas tehnoloogiainimeste, investorite ja teiste innovaatorite kokkusaamine OpenCoffee Tallinn. Kõik huvilised on oodatud.

Osalemisest võid märku anda Facebooki ürituse teate juures. Vastav Facebooki grupp on tänaseks kasvanud juba pea saja inimeseni.

RuTube.ru ja Atlas.sk: palju maksab netifirma?

2008-03-08T13:56:00.003+02:00

Sageli küsitakse, kui palju on väärt Euroopa (või Ida-Euroopa) Internetifirmad. Paar viimastel nädalatel Ida-Euroopas aset leidnud diili allpool.

Tšehhi suuruselt teine portaal NetCentrum ostis Slovakkia Atlas.sk 313 miljoni krooni eest. Atlas.sk'l on kuus 4,9 miljonit unikaalset külastajat.

Gazprom Media ostis aga Venemaa suurima videosaidi RuTube.ru, hinnates firma väärtuseks 152 miljonit krooni. RuTube külastab kuus ligikaudu 5,5 miljonit unikaalset külastajat.

Kuigi iga firma reaalse väärtuse määrab siiski tema käive ja kasum, võiks nende arvude baasil spekuleerida ka unikaalsete külastajate hinna üle. Nii tuleks 1 miljoni unikaalse külastajaga kuus veebifirma väärtuseks 27,6 kuni 64 miljonit krooni. 100 tuhande unikaalse külastajaga oleks hinnaks 2,7 kuni 6,4 miljonit krooni.

Lihtne on aga tõestada ka selle loogika paikapidamatust. Delfi portaalide müügihinda arvestades peaks samade suhtarvudega Delfi külastajate arvuks olema 13-30 miljonit unikaalset külastajat kuus, mis 3 Balti riigi peale pole kuidagi võimalik. Delfi puhul oli igakuise 1 miljoni unikaalse kasutaja hinnaks pigem 300-500 miljonit krooni. Hea tõestus sellele, et reaalne käive ja kasum on need, mis ettevõttele väärtust annavad. Võrreldes vaid külastajate arvuga võivad need finantsnäitajad väärtust võrreldes vaid külastajate arvuga lausa kümnekordistada.

Alexa.com graafikute alusel on Delfi.ee ja Rutube.ru külastatavus suhteliselt sama, Atlas.sk on neist mõlemast aga 3-4 korda suurem. Hea tõestus sellele, kui ebatäpne Alexa on :)

Homme kõik OpenCoffee kohtumisele

2008-03-05T10:59:00.002+02:00

Nagu ikka kuu esimesel neljapäeva hommikul leiab ka homme 6. märtsil aset OpenCoffee Tallinn tehnoloogiainimeste kokkusaamine. Nagu ikka, kell 9-11 Scotland Yard Pubis Mere pst 6E. Nagu ikka, tasuta. Kõik on oodatud.

Edasised teated vastavas Facebooki grupis.

OpenCoffee Tallinn grupp Facebookis - liituge!

2008-03-03T11:12:00.004+02:00

Hoidmaks inimesi kursis OpenCoffee Tallinn tegemistega, on mõnda aega eksisteerinud ka vastav OpenCoffee Tallinn grupp Facebookis. Kes tahab infot tulevaste ürituste kohta ja vastavaid meeldetuletusi, palun liituge (vajadusel enne Facebookiga liitudes). Tänaseks liikmeid juba 55. Järgmine üritus juba sel nädalal.

Bookinghouse ühines Leedu firmaga Interneto partneris

2008-02-24T14:43:00.002+02:00

Bookinghouse ühines Leedu firmaga Interneto partneris, unustas aga millegipärast pressiteate tegemata. See siin on lihtsalt meeldetuletus, et Äripäev, Ärileht, Postimees jt teemat lähipäevil uuriks ja vastava loo kirjutaks.

EDIT: Loe täpsemalt Postimehest artiklist.

Bännerreklaam 120 tuhande inimeseni 100 krooniga

2008-02-13T12:35:00.001+02:00

Nüüd võid hea reklaampinna saada imeodavalt. Panime oksjonile 1-nädalase 728x90 reklaampinna Fotoalbum.ee, Nagi ja Toru saitides, alghinnaga vaid 100 krooni. Tule ja tee oma pakkumine! Tavahind on sellel pinnal 7490 krooni.

Eeldatav bännerit nägevate unikaalsete külastajate arv: vähemalt 120 tuhat unikaalset külastajat. Minimaalne bänneri näitamiste arv nädalas Fotoalbumis 1,75 miljonit, Nagis 0,5 miljonit, Torus 70 tuhat korda.

Rääkides aga üldse reklaami müügist, siis netioksjoni põhine netireklaami pindade müük leiab tulevikus kindlasti üha enam populaarsust. Tehnoloogia on asi, mis peaks reklaamiturgu tulevikus tunduvalt efektiivsemaks muutma. Oksjonipõhine müük aitab leida õige tasakaalu hinna osas ning pakub häid võimalusi seni müümata pindade mahamüümisel.

Heaks näiteks toimivast oksjonist on üks hiljuti Ostas toimunud Kinnisvaraveeb Kv.ee bännerreklaami müük. Nagu näha, pakkumisi oli palju ja tulemus hea.

Nüüd aga kõik pakkumisi esitama.

ASI rahastab sugupuu-saiti Kindo

2008-02-07T17:24:00.000+02:00

Eesti Skype asutajate investeerimisfirma ASI tegi järjekordse investeeringu, sedakorda Londoni sugupuu-saiti Kindo. Teenus võimaldab sul oma sugulastega suhelda ning üksteise tegemistega kursis olla.

Tulge neljapäeval OpenCoffee üritusele

2008-02-05T15:09:00.000+02:00

Meeldetuletus: järjekorras kolmas (ja nagu ikka tasuta :-) startupide, VC'de, tehnoloogiainimeste jne kokkusaamine OpenCoffee leiab aset sel neljapäeval, 7. veebruaril, kell 9-11.00, seal kus ikka: Tallinna Kesklinna Scotland Yardis, Mere pst 6E. Kõik huvilised on oodatud. Haara mõni tehnoloogia või alustavatesse tehnoloogiafirmadesse investeerimise ala sõber või tuttav ka kaasa - koos on ikka huvitavam.

Järgmised kokkusaamised on 6. märtsil, 3. aprillil ja 8. mail. Eks siis vaatab, mis suvepäike meiega edasi teeb ...

15 miljoni foto piir ületatud!

2008-01-22T19:08:00.000+02:00

Juhhei! Avastasin, et märkamatult on Nagi ja Fotoalbum ületanud 15 miljoni üleslaaditud foto piiri. Praeguse sekundi seisuga on üles laaditud 15 miljonit 155 tuhat 575 pilti. Detsembris lisati näiteks 1 134 586 fotot. Aeg näitab, kas jõuame 2008. aasta lõpuks 30, 40 või hoopis 50 miljoni pildini.

Registreeritud kasutajate arvuks on nüüdseks Nagil ja Fotoalbumil kokku 66 488. Eelmine nädal külastas Fotoalbumit TNS Metrixi andmetel 79788 ja Nagi 46382 külastajat.

Suur tänu kõigile, kes meid seniajani usaldanud on! Ja kes veel pole, siis teretulemast proovima - veel lähinädalatel võivad fotode ja Torusse videote laadijad ka kena kingituse võita.

Antud postituse kirjutamise ajal lisandus aga jälle 306 uut fotot.

e-Eesti konverentsi otseülekanne ja vestlus täna

2008-01-22T10:09:00.000+02:00

e-Eesti konverents 2008 "e-riik - uued horisondid" otseülekanne Internetis on nüüd live, kes "in person" osaleda ei saa, võib üritust netist jälgida. Hetkel esineb näiteks Juhan Parts. Kella 12-st peaks ka Skype konverents käivituma. Lisainfo konverentsi lehelt.

Minul isiklikult küll see ülekanne veidi hakib, kuid võib ka minu ühenduse viga olla. Loodetavasti teiste jaoks toimib paremini. Igatahes tubli algatus, et üritust üle kantakse, aitäh korraldajatele.

Overalli veebifilmi konkurss lõppemas - osale või vaata

2008-01-21T10:56:00.000+02:00

Tuletan meelde, et täna on Torus Overalli Veebifilmide Konkursi viimane päev. Veel jõuab osaleda. Filme on üles pandud juba sadakond, mõned täitsa andekad. Seega kes osaleda ei taha, tule ja vaata kohalikku lühifilmide loomingut. Võitja selgub juba 31. jaanuaril.

Tulge kõik e-Eesti konverentsile!

2008-01-14T16:15:00.000+02:00

Edastan ühe ürituse info, mis tõotab huvi pakkuda paljudele tehnoloogia, infoühiskonna, Eesti arengu ja meedia huvilistele. Nimelt toimub 22. jaanuaril Tallinnas e-Eesti ja infoühiskonna konverents 2008 “e-riik – uued horisondid?” ning kõik soovijad on oodatud osalema.

Oma ettekande teeb ka rahvusvahelise ITU peasekretär.

Kes saab ja tahab, levitage seda infot ka oma blogides ja mailing listides.

Ametlik kutse tekst ka siia:

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja e-Riigi Akadeemia koostööna korraldame 22. jaanuaril Sokos Hotell Viru konverentsikeskuses infoühiskonna konverentsi, mille sihtrühmaks on ettevõtjad, juhid, poliitikud ja otsustajad.

Kui eelmisel aastal anti ülevaade üldisest infoühiskonna arengust (e-riik arengus ning e-teenused kõigile), siis seekord vaatame tulevikku ja kuulame erinevate ekspertide visioone infoühiskonna saatuse kohta aastaks 2018.

Tervituskõne ja lõppkokkuvõtte teeb majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Konverentsile on kutsutud ka mainekas välisesineja, hr. Hamadoun Touré (Secretary General, ITU (International Telecommunication Union)), kes vaatab tulevikku rahvusvahelisel tasandil.

Lisaks lühiettekannetele selliste tuntud inimeste poolt nagu Marju Lauristin (Kodanike osalus poliitikas 2018), Igor Rõtov (äri ja ettevõtlus 2018), Raul Rebane (e-riik: kas müüt või tegelikkus?), Merik Meriste (proaktiivsed tehnoloogiad) ja Pille Pruulmann-Vengerfeldt (sotsiaalne vaade - inimene aastal 2018), oleme kutsunud paneeli erinevad Eesti ettevõtjad, poliitikud ja visionärid, kes Ainar Ruussaare modereerimisel pakuvad välja oma ideed tulevikuks.

Täpse konverentsi ajakava leiate aadressilt http://www.riso.ee/et/koordineerimine/yritused/konverents_2008. Osalejatel palume ennast kindlasti eelnevalt registreerida.
Konverents on tasuta.

2007. aasta Eesti veebiteenuste top

2008-01-14T15:16:00.000+02:00

Uurides, millised on suurima kasutajate arvuga 2007. aastal (ehk viimase 12 kuuga) Eestis startupide poolt loodud veebiteenused, avastab uurija, et polegi teisi. Vaat kus lops. Kas oleme jõudnud ajastusse, kus Eesti Internetimeedia turg on jagatud tänaste tegijate vahel ja areng seetõttu peatunud? Nii ongi.

Uusi teenuseid loodi küll suuremate olemasolevate meediafirmade poolt (Elu24 ja Reporter, lisaks väiksemad Kalev ja Melu), uusi tegijaid aga kas polnudki või jäid nende teenused tavakasutajale (ja erinevate topide jaoks) tähelepandamatuks.

TNS Metrixi, Metrix.ee ja MediaIndexi alusel tundub, et kui üldse midagi uut tehti, siis jäi selle teenuse kasutajate arv sinna alla 10-15 tuhande nädalase külastaja. Ma kahjuks ei mäleta peast Toidutare, Crime, Buduaari, Pereklubi loomisaegu, võimalik, et mõni neist alustas alles 2007 ja saab seega suurima tegija auhinna endale. Kuid ka sel juhul on tegu niššitoodetega.

Ehk vaid veidi on parem olukord Lätis-Leedus ja Skandinaavia maades, kuid ka seal on enimkülastatavate saitide top suhteliselt muutumatu ning koondumas olemasolevate meediafirmade kätte. Uued teenused tekivad samuti üldjuhul neilt, kellel juba olemas mõned suured saidid või muud meediakanalid.

Eestis on kogu veebisaitide TOP 10 suurte meediafirmade ja telkode käes (Eesti Telekom, Ekspress Grupp, Tele2, Eesti Meedia, Sanoma Baltics, Eesti Päevaleht). Sinna läheb tõenäoliselt ka vähemalt 80% Interneti reklaamirahast. Järgmise kümne hulgas on küll mõningaid sõltumatuid üksiküritajaid, kuid ka mitu neist on omavahel ühte või teistpidi seotud. Usun ka, et koondumine jätkub ja suur hulk 2-3. kümne ettevõtteid läheb lähiaastatel ülaltoodud 6 telko ja meediafirma kätte. Kusagilt sealt 2-3. kümnest läheb ka piir, kus üldse on võimalik reaalselt Eestis täna ja lähiaastatel omadega nulli tulevat ja reaalset käivet omavat ettevõtet luua (kuigi eks odavalt tehtud hobiprojekte ikka jätkub).

Suure kindlusega võib täna väita, et lähima aasta jooksul Eestis uute tegijate poolt uusi veebiteenuseid ka peale tulemas pole. Küll teevad lisaarendusi kindlasti olemasolevad TOP 10-30 tegijad, kellel on tunduvalt lihtsam ja odavam uute teenustega välja tulla. Eesti Internet on seega jagatud ja selline ta meil lähemal paaril aastal siin olema hakkab.

Nii mina kui paljud teised oleks väga rõõmsad, kui ma eksiksin. Samas pole täna startupide ega isegi eraisikute poolelt näha ei initsiatiivi, ideid ega katsetusi selles suunas, et midagi ära teha.

Huvitav, kas 2008. aasta topis on vähemalt üks uue tegija loodud teenus?

OpenCoffee juba sel neljapäeval

2008-01-07T13:28:00.000+02:00

Paluks infot levitada: järjekorras teine tehnoloogiainimeste kokkusaamine OpenCoffee leiab aset sel neljapäeval, 10. jaanuaril 9-11.00, samas kohas kui ennegi: Tallinna Kesklinna Scotland Yardis, Mere pst 6E. Kõik huvilised on oodatud.

Eelmine üritus tõi kokku ligi 40 inimest, loodan, et seekord on osalejaid rohkem. Kohal on lubanud olla ka 2-3 Läti inimest (seotud nii barcamp.lv kui teiste sealsete ettevõtmistega).

Kes tahab, võib ka siia kommentaaridesse kirja panna, et tulemas on ja mis teenust või firmat esindab. Siis hea ka teistel kohaletulijatel teada, keda kohapeal otsida või keda oodata.

OpenCoffee kiirkokkuvõte ja järgmine üritus

2007-12-13T12:18:00.001+02:00

Suur tänu kõigile, kes esimesel OpenCoffee üritusel kohal olid! Mina isiklikult jäin igati rahule ja arvan, et sellist üritust on ka edaspidi vaja. Kiire kokkuvõte:

Kohal käis ~40 inimest (paar fotot postituse lõpus).
Esindatud olid startupid, investorid, tehnoloogiaettevõtted, riiklikud institutsioonid, ülikoolid ja veel paljud teised. Paljud teatasid, et ei saa alla 48-tunnise etteteatamisega osaleda, kuid tulevad järgmine kord.
Inimesed olid eestlaste kohta üllatavalt avatud, ka võhivõõraste inimestega - koheselt tutvustati ennast, oma tegemisi ning vestlused võisid alata.
Enamus inimesi tuli kohale 9-9.30 paiku, kuigi see pole otseselt kohustuslik - tulla ja minna võib millal iganes.
Mitmed inimesed jäid istuma ka peale 11.00, seega juttu jätkus kauemaks.
Igaüks valis ise endale sobiva suhtlusstiili: kes ajas pikemalt juttu vaid paari samas lauas istunud inimesega, kes üritas oma visiitkaarte võimalikult laialdaselt levitada. See mida sa seal üritusel teed on täiesti sinu enda vaba valik.
Paljud kommenteerisid, et inimesed võiks rohkem püsti olla ja ringi käia, saaks rohkematega suhelda. See on aga sinu enda otsustada, kas sa seda soovitust edaspidi ka järgid. Kindlasti on oma roll ka pikematel lauatagustel vestlustel. OpenCoffee mõte ei ole ainult võimalikult suure tutvusringkonna tekitamine - üks pikk vestlus asjaliku partneriga võib olla isegi kasulikum.
Läbi on kumanud mõte, et kas sellel üritusel või soovitavalt mõnel muul, nt 0,5-päevasel üritusel võiks organiseerida ka lühikesi 5-min startupide, toodete ja teenuste demosid. OpenCoffee üldiselt pole sellise asja jaoks hea formaat ning pigem sobiks see eraldi mõne ürituse osaks. Kas selliseid startupe ka jätkuks, ei tea. Eesti blogimaailma jälgides eriti palju uute teenuste tutvustusi näha ei ole, avalikult esinejaid oleks kindlasti veel vähem. Küll ei tasu seda mõtet maha laita, mõni päev ehk kindlasti.

Kõik kommentaarid ja ettepanekud senistelt ja tulevastelt osalejatelt on teretulnud. Samuti võite juba täna siia kirja panna, kellel on edaspidi osalemise plaane. Paljud vaatavad kindlasti oma kohaletulekut selle järgi, kes veel osalemas on.

Järgmine OpenCoffee leiab aset 10. jaanuaril 9-11.00 samas kohas, Tallinna Kesklinna Scotland Yardis ning seejärel 7. veebruaril (koha täpsustan üle, kas jääb samaks), võite kalendrisse kirja panna. Kuigi mõned inimesed pooldaks õhtust üritust, siis aega muutma ei hakka - OpenCoffee on pea kogu maailmas hommikune üritus, kui Soome 19.00 algus välja jätta. Eestlased said aga enamuses ilusasti ilma alkoholita hakkama, kuigi kohal oli ka paar varahommikust õllesõpra :)

Kui kellelgi on olemas tasuline Meetupi konto, siis võiks sinna OpenCoffee Tallinn grupi teha ja sellest mulle teada anda.

P.S. Soovitan kõigile ka Lätis toimuvat regionaalset Barcampi, mis leiab aset 8-10. veebruaril. Hetkel on 11 eestlast ennast osalejatena kirja pannud.

Video meie tänasest päevast

2007-12-04T20:15:00.000+02:00

Viimase aja tunded tehnoloogiamaastikul võtab see video väga ilusasti kokku. Ei teagi, on see õnn või õnnetus, et me Eestis konnatiigis elame.

OpenCoffee tehnoloogiainimeste kokkusaamine juba neljapäeval

2007-12-04T09:39:00.000+02:00

Juba sel neljapäeval kell 9.00 hommikul toimub esimene mitte-ametlik tehnoloogiaettevõtjate, -investorite, -arendajate ja -huviliste hommikukohvi vormis kokkusaamine OpenCoffee Tallinn. Ürituse eesmärgiks on omavahel paremini kokku viia tehnoloogiavallas tegutsejad, olgu need siis ideede generaatorid, tänased või tulevased ettevõtjad, tänased või potentsiaalsed investorid. Tuleme lihtsalt kokku ja räägime veidi omavahel vabas vormis. Tulla võib ükskõik kes, keda tehnoloogiaettevõtluse valdkond huvitab. OpenCoffee ideoloogiast loe täpsemalt rahvusvaheliselt kodulehelt siit, ürituse käivitanud algsest blogipostitusest või arutelust ürituse formaadi kohta.

Paluks antud infot ka mujal blogides levitada !

Üldine formaat:

Kõik on oodatud - tule vaid kohale.
Üritus on tasuta.
Eelregistreerimist pole.
Nimesilte pole.
Ettekandeid pole.
Sponsoreid pole.
Kuigi üritus kestab 2 tundi, võid kohal viibida ka vaid paarkümmend minutit.
Ametlikke korraldajaid ei ole - sina ise oledki tegija :)

Kes on oodatud:

Era- ja ingelinvestorid ning fondid, keda huvitab tehnoloogiafirmadesse investeerimine või selles vallas toimuv.
Tehnoloogia- ja Internetiettevõtjad.
Tehnoloogiaprojektide arendajad ja eestvedajad.
Inimesed, kes kaaluvad mõne Interneti-, tehnoloogia- või veebiprojekti alustamist.
Kõik, kellele on tähtis Eesti tehnoloogiaettevõtluse areng.

Kus ja millal:

Tallinnas, Kesklinna Scotland Yard pubis, Mere pst 6E
Neljapäeval, 6. detsembril
Kella 9.00 ja 11.00 vahel hommikul - tulla ja lahkuda võib ükskõik millal

Kuidas käituda:

Ei muud, kui tule juba sel neljapäeval hommikul 9.00 paiku või veidi hiljem Tallinna Mere pst Scotland Yardi.
Võta julgustuseks üks kohvi.
Liitu pubis oleva tehnoloogiainimeste seltskonnaga.
Astu julgelt ligi, tutvusta ennast, oma tegemisi ja ideid, probleeme - ükskõik kellele. Ma tean, et see on eestlastele väga-väga raske, OpenCoffee on aga hea võimalus seda siiski proovida.
Võta kaasa oma läptop, logi wifisse ja näita teistele midagi põnevat.
Sinust sõltub, kuidas üritus välja näeb.

Kuigi eelregistreerimist pole, võiks siin postituse kommentaarides teada anda, kui oled tulemas, mis on sinu nimi ja mis firma/idee/toote/teenuse/seltskonnaga sa seotud oled. Siis näevad ka teised, kes tulemas ja mis neid ees võib oodata.

Tänud juba ette kõigile, kes kohale tulevad! Kes seekord tulla ei saa (jah ma tean, et etteteatamine 2 päeva on väga väga tobe ja nõme :), pange oma mõtted, soovid ja ettepanekud antud postituse kommentaaridesse.

Kui esimene üritus õnnestub, hakkab OpenCoffee Tallinnas toimuma kord kuus. Järgmised üritused on hetkel planeeritud 10. jaanuariks ja 7. veebruariks. Asukoha osas on ettepanekud teretulnud.

NB: Pubi ei ole spetsiaalselt ürituse jaoks reserveeritud, seega ära imesta, kui seal samal ajal näiteks mõni just ärganud või veel mitte magama läinud soomlane ringi patserdab - ning ära imesta, kui ta sinuga tehnoloogiast või investeeringutest rääkida ei taha :)

NBB: Kes ise tulla ei saa, vaata pubi webcami ja näed, kas ja kes kohale on tulnud.

83% meie võrguliiklusest o P2P

2007-11-29T13:26:00.000+02:00

Vastavalt tehtud uuringule on 83% meie võrguliiklusest Internetis P2P (failijagamine). 66% sellest on Bittorrent ja 29% DirectConnect. Pole ime, et Starman oma klientidel võrguühenduse kinni keeras. Huvitav oleks ka teada, kui paljud Starmani kliendid nüü Elioni võrku liiguvad ja kas ka viimane jõuvõtteid kasutama hakkab, või keerab selle hoopis oma konkurentsieeliseks. Öösel võib P2P osa olla lausa 95%.

See tõestab, et inimesed kasutavad hea meelega Interneti kaudu filmide ja muusika allalaadimist, mis pakub konkurentsi kinole, videolaenutusele ja CD-plaatide ostmisele. Oleks nendeks asjadeks ka legaalsed võimalused ning Internetti sobiv hinnakujundus, väheneb kindlasti ka varastamine.

Kus on Eesti Arengufondi räppvideo?

2007-11-26T14:23:00.000+02:00

Üks tore video allpool. Enn MicroLinkist kirjutas mitu juttu Eesti ja Singapuri tehnoloogiatööstusest. Singapuris on ka selline asutus nagu Media Development Agency, kelle ülesandeks on muu meedia kõrval ka Interneti- ja tehnoloogiatööstuse arendamine. Nii tore oleks, kui ka Eesti Arengufond sarnase räppvideo teeks. Esinejateks peaks olema siis siinsed IT- ja telko firmade ja arengufondi mehed: Valdur Laid, Indrek Neivelt, Allan Martinson, Andrei Korobeinik, Linnar Viik, mõned ülikoolide professorid ja juhid jne. Seniks kuni sellist videot tehtud pole, kujutage neid inimesi aga lihtsalt allolevas ette:

Palju õnne - 140 mEEK CV-Keskuse eest

2007-11-26T13:30:00.000+02:00

Täna lõpuks avaldatud uudis CV-Keskuse müügist kuni 140 miljoni krooni eest on Delfi müügi kõrval suurim Eesti Internetifirma eest välja käidud summa. Tegu on tähelepanuväärse sündmusega kõigile, kes Eestis Interneti vallas tegutsevad. Loodetavasti innustab see ka uusi tehnoloogiafirmasid looma, kui teiste edu kõrvalt näha. Euroopas on 6-7 aastat tehnoloogiafirma asutamisest müügini ka täiesti sobiv aeg, kiiretest müükidest võib siin regioonis vaid unistada või halvemal juhul lihtsalt ennast liiga odavalt maha müüa.

Palju-palju õnne Raivole, Erkole ja kõigile teistele CV-Keskusega seotud inimestele! Olete tubli asjaga hakkama saanud!

30 miljoni kroonise käibe ja 6-7 miljoni kroonise kasumiga CV-Keskuse eest on 140 miljonit just sobiv summa, sarnaselt Delfile - ei üle ega alla makstud. Siin kõrval kahvatub ka kunagi liiga vara ja odavalt müüdud Rate 39 miljoni kroonine enamusosalus, mille EMT väga targalt ostis - tagantjärele oleme aga kõik targad.

CV-Keskuse ja üldse Interneti töövahenduse väärtuseks on ka see, et tegu pole tühipalja netireklaami müügile suunatud tegevusega. CV-Keskuse ja sarnaste firmade maksvaks kliendiks on firmad, kelle üks põhivajadusi sellega kaetud saab ja mille eest nad ka maksma on nõus. Liiga palju on hetkel Interneti ärimudeliks reklaami müük, ala, millel tuleb lähiaastatel veel palju kõrbemisi. Seega tasub ettevõtjatel alati mõelda sellele, kuidas teenida tulusid muust kui reklaami müügist, kuna viimasel on õnnestujaid vaid üksikuid.

Kohtusime Raivo Heinaga esimest korda koos LHV'st pärit CV-Online investoritega 2000. aastal, kui otsisime endale Eesti tegevjuhti. Raivo oli üks parimaid kandidaate, pidasime teda siis aga liiga ettevõtja tüüpi inimeseks, meie tahtsime sel hetkel aga rohkem operatiivsele juhtimisele keskenduvat stabiilsust. Raivo oli meile lihtsalt liiga hea :) Online töövahendus hakkas talle sellest ajast aga meeldima ja juba varsti asutaski ta CV-Onlinega konkureeriva CV-Keskuse. Läbi aastate on ta olnud hea konkurent, mis sest, et meile alati üksteise tegemised pisiasjades meedlinud pole. Tänu tugevale konkurentsile on aga kogu online töövahendus Eestis edasi arenenud ja saanud väga tugevaks osaks kogu personalivaldkonnast. Vaatamata konkurentsile sai Raivoga seotud Moonfish Media ka üheks Nagi investoriks - miks mitte teha asju koos inimestega, kes oma ala tunnevad.

Disclaimer: Antud postituse autor on üks paljudest CV-Keskuse konkurendi CV-Online kaasasutajatest, väikeaktsionär, endine töötajatest ning hetkel CVO Groupi nõukogu liige.

Accel Londonist finantseerib Leedu GetJar'i

2007-11-16T13:32:00.000+02:00

Head uudised Leedust. Accel, üks maailma tuntumaid VC'sid, tegi investeeringu Leedu firmasse GetJar. 3 aastat tagasi asutatud Getjar on kasvanud maailma suurimaks mobiiltarkvara allalaadimise kataloogiks. Kes vähegi oma mobiili mingeid vidinaid tõmmanud on, kasutas selleks tõenäoliselt GetJari. Allalaadimisi tehakse kuus üle 8 miljoni. Kokku kasutab saiti üle 200 tuhande mobiiltarkvara arendaja.

EDIT: Väidetavalt oli investeeringu suuruseks 64 miljonit krooni ehk 6 miljonit dollarit.

GetJar'i asutajaks ja suurimaks osanikuks on 1976. aastal Kaunases sündinud Ilja Laurs. Laurs õppis Vilniuse ülikoolis küll majandust, on aga kogu oma elu tegelenud ka arvutitega. GetJar kasvaski välja ühest väikesest Leedu IT-firmast.

Koos investeeringuga kolib GetJar ka oma peakontori Leedust Londonisse.

GetJar on hea näide sellest, kuidas pisikesest Balti riigist võib veebiteenuste alal välja kasvada maailma oma ala turuliider, mis äratab huvi ka maailma parimates investorites. Loodetavasti suuda seda tulevikus ka mõni Eesti firma. Kes 2-4 aasta pärast samale tasemele tahab jõuda, peaks juba täna alustama.

Hea pakkumine reklaamimüügi valdkonnast

2007-11-10T20:26:00.000+02:00

Otsin oma tiimi Nagisse ühte tubli ja aktiivset netireklaami müügimeest- või naist, kes tahaks meie pisikese kollektiiviga ühineda. Nagil, Torul ja Fotoalbum.ee'l on täna väga hea positsioon Eesti netimaastikul, meie saite külastab nädalas ligi 110 tuhat ja kuus 350 tuhat unikaalset kasutajat. Selleks, et meie võimalusi aga turundajate ja partneriteni viia, vajame lisajõudu, kes meie tegemisi igapäevaselt tutvustada aitaks.

Kui omad kogemusi müügist, soovitavalt reklaami, veel parem Interneti reklaami valdkonnast, palun anna endast teada. Täpsema tööpakkumise leiad CV-Onlinest, kus saab ka kandideerida, vajadusel võid aga mulle personaalselt kirjutada jk@nagi.ee või helistada 5015252, liinid on avatud.

Tutvu noorte filmiloojatega Torus

2007-11-04T10:55:00.000+02:00

Kui mina kooliajal amatöörfilme tegema hakkasin, oli mu 8mm kaamera umbes selline. Tänapäeva noorte tehnika ja võimalused on sellega võrreldes kosmosetehnoloogia tasemel. See, kuidas moodsat tehnikat aga kasutatakse, sõltub ikka tegijast. Filmi ja pilti teeb ikka inimene, mitte kallis tehnika. Mida rohkem tehnikat aga käes on, seda rohkem ka proovitakse ja katsetatakse, seega on see vaid hea. Aja jooksul tulevad noortel ka kogemused ja tuhandetest proovijatest sirguvad välja üksikud uue Eesti filmi tipptegijad.

Nüüd on eestimaises videoteenuses Toru nähtavad kahe noorte filmikonkursi tööd. Koolifilm 2007 osas on välja pandud žürii tehtud eelvalik, kus sajakonnast filmist on välja pandud 36 parimat. Kaader 2007 töid on üleval 16 filmi ja seal saab igaüks juba valida ka oma lemmiku, andes filmile oma poolthääle.

Toru üks eesmärke ongi just noortele Eesti filmiloojatele ja amatööridele kodumaise väljundi pakkumine. Toetame ka tulevikus erinevaid konkursse ja hakkame neid ka ise läbi viima. Ka tänasest väriseva mobiiltelefoniga koolielu filmijast võib aja jooksul saada rahvusvaheliste konkursside võitja. On vaid vaja veidi suunamist, avalikkuse ja publiku tagasisidet ning oma vigadest õppimist. Seega proovige, katsetage ja pange oma tegemised Torusse üles - nii saate ka tagasisidet kodumaiselt publikult ning õpite nii ka ise juurde.

Eesti sai globaliseerunud riikide Top 10-sse

2007-10-23T14:02:00.000+02:00

Foreign Policy ja A.T. Kearney maailma globaliseerunud riikide topis on sellest aastast ka Eesti, kes potsatas kohe 10. kohale maailma 72 riigi järel. Esikolmiku moodustavad Singapur, Hong Kong ja Holland. Eesti sai ka Singapuri ja Hong Kongi järel kolmanda koha majandusindeksis. uuring põhineb 2005. aasta andmetel.

Jaapani tehnoloogiaguru Joi Ito investeering Eestisse

2007-10-16T17:54:00.000+02:00

Joi Ito - Jaapani legendaarne DJ, reivimees, riskikapitalist, tehnoloogiaettevõtja ja veel palju muud kirjutab oma blogis külaskäigust Tallinna ja siinsesse Guardtime'i investeerimisest.

Joi Ito kujul on tegu nähtavasti ühe kuulsaima tehnoloogiamaailma tegelasega, kes viimasel ajal Eestis käinud on. Lisaks Creative Commons juhi ametile on ta ka Technorati, Jaapani Six Aparti, Socialtexti ja veel paljude firmade nõukogu liige, lisaks tunnustatud investor paljudes firmades.

Õnnitlused Märt Saarepera & Co'le!

Toru otse keset tänavat

2007-10-08T12:43:00.001+02:00

Tasuta Arvutimaailma tellimus 50 kiiremale

2007-10-08T12:37:00.000+02:00

Arvutimaailm on Eesti vanim tehnoloogiaajakiri, mis ilmub 1993. aastast. Tänapäeval on Arvutimaailma eesmärk lisaks uute tehnoloogiate tutvustamisele ka Eesti IT-äri laiem kajastamine.

Viimase Emori uuringu andmeil on Arvutimaailmal 27 000 lugejat, valdavalt vanuses 15–39 aastat. Samuti näitab statistika, et ajakirjal on 6000 naislugejat. Enam kui pooled lugejatest tituleerib uuring "valgekraedeks", ⅔ on püsilugejad. Arvutimaailm on tellitud umbes tuhandesse ettevõttesse. Geograafiliselt jaotub lugejaskond üle Eesti suhteliselt ühtlaselt, jäädes keskmisest madalamaks Virumaal ning olles pisut üle keskmise Tartus ja Lõuna-Eestis (jutt ajakirja enda keskmisest).

Möödunud aasta jooksul on Arvutimaailm käsitlenud muu hulgas järgmisi teemasid: “Kas eelistada kodumaist või brändiarvutit?”, “Turvalisuse inimelement”, “MarkIT tungib Euroopasse”, “Omamise vaev või rendiõnn?”, “Veebiteenused reeglite ikkes”, “Mõra digiallkirjas”, “Julge visioon viis Osta.ee kasumisse”, “Vabavara ei anna säästu kergelt”. Lisaks kõvaketaste, pihuarvutite, skannerite, printerite, LCD-ekraanide, GPS-ide valmisveebide ja palju muu võrdlustestid või uute toodete üksiktestid. Sõna on saanud suur osa Eesti IT-äri ja -elu võtmeisikuid.

Arvutimaailma toimetuse blogi asub aadressil: http://arvutimaailm.blogspot.com/

50 kiiremat veebipäeviku pidajat, kes kordavad seda postitust täies mahus enda blogis (pealkiri + Arvutimaailma tutvustus + kampaania kirjeldus), saavad Arvutimaailma tellimuse pooleks aastaks tasuta.

Selleks tuleb saata aadressile am@am.ee:

1. oma postituse link;

2. ees- ja perekonnanimi;

3. täpne tellimisaadress;

4. kontakttelefon.

Ühtlasi nõustud tasuta poolaastatellimusele kandideerides sellega, et Arvutimaailm saadab hiljem e-kirjaga teate, kas jõudsid 50 kiirema hulka, ning poole aasta pärast meeldetuletuse, et soovi korral tellimust pikendada.

Õppige, kuidas poele reklaami teha

2007-09-21T18:24:00.000+02:00

Õige:

Vale: Hiljuti postkastidesse topitud EMT või Elioni kriitpaberil rämps mingi ärikliendi päeva kohta, mis kohe prügikastidesse edais rändas. Kuidas saab nii ajast ja arust asju teha?!

Mõned vanad sukeldumisvideod

2007-09-17T22:02:00.000+02:00

Neugrundi meteoriidikraatri astangud:

Rummu karjääris jää all:

Harjumäe bastioni käikudes:

Kurb päev Eesti tehnoloogiamaastikul (parandatud)

2007-08-23T21:21:00.001+03:00

PARANDUS: Üks korraldajaid Saul Klein kirjutas, et siiski 1 Eesti taustaga osaleja oli (Realeyes.ee ja Mihkel Jäätma- maailm pole veel päris hukas :)

ALGNE TEKST: Nagu Sten kirjutab, ei osalenud ükski Eesti tiim Seedcampil. Kurb ja üldse mitte pidulik. Erinevalt 40 teise riigi alustavatest ettevõtjatest polnud Eestis kedagi, kellel vastavaid rahvusvahelisi ambitsioone oleks. Veidi häbi on.

Meie konnatiigi õnnetus on aga muu maailma õnn: kindlasti tekib uusi vingeid teenuseid ja tehnoloogiaettevõtteid Lätis, Leedus, Horvaatias, Venemaal, Ukrainas, Rumeenias, Soomes, Tšehhis, Sloveenias, Poolas, Ungaris, Bulgaarias ja mujal. Edu kõigile neile!

Nagi vs Google kettamahu paketid

2007-08-15T09:20:00.000+03:00

Google hakkas hiljuti oma paari GB tasuta kettaruumi kõrvale Gmailis, Picasas ja mujal pakkuma ka tasulist lisaruumi. Huvitav on vaadata, milline on hindade suhe meie Nagi lisa kettamahu pakettidele:

6 GB - Google 232 kr / Nagi 250-350 kr
24-25 GB - Google 872 kr / Nagi 900-1300 kr

Arvestades, kui suur on Google ostujõud ja mis hinnaga nad riistvara ja teenuseid ostavad, polegi nii hull. Nagi hinnad kehtivad ka eelmisest sügisest, seega on ka neis võimalik korrektsioon allapoole lähima aasta jooksul.

Suur tänu aga kõigile, kes tänaseks juba Nagi tasulised paketid ostnud on, aitäh!

Meie riigi super-salaprojekt

2007-07-10T18:40:00.000+03:00

Salaja, ilma mingi reklaami ja suurema avaliku reklaamikampaaniata on meie riik meie jaoks valmis teinud veebisaidi Osalusveeb Teeme Koos. Tahaks siia kõrvale kuulda selle projekti turunduse eest vastutavalt isikult, milline on selle projekti turundus- ja kommunikatsiooniplaan? Kuidas peavad inimesed sellest asjast teada saama? Kus on plakatid, bännerid, lehereklaamid? Kus on turundustiim, kes seda asja tavakodanikule ja huvigruppidele maha müüb?

Mis k****i pärast pusib riik projekte ilma nende tutvustamisele mõtlemata? Miks arvatakse, et sellised asjad reklaamivad ennast ise? Kas tõesti ei saada aru, et sellistes projektides peaks 2/3 auru minema just müügi ja turunduse ja kliendisuhtluse poole peale?

Palju küsimusi, vähe vastuseid. Veits häbi on jälle konnatiigis olla.

Anna oma startupile tiivad

2007-07-05T11:17:00.000+03:00

Tahad konnatiigist välja hüpata ja oma tehnoloogia-startupiga midagi ära teha?

Hea võimaluse selleks pakub Seedcamp, millest Sten kirjutas. Seedcamp on konkurss-laager, kuhu noorte firmade asutajad nädalaks ajaks Londonis kokku tulevad, mõtteid vahetavad, targemana tagasi tulevad ja heal juhul ka algfinantseerimise saavad. Ürituse üheks hingeks on Saul Klein, endine Skype turunduse juht, OpenCoffee ürituste seeria asutaja ja nüüd Euroopa ühe tuntuima fondi Index Ventures partner. Ei muud kui avaldus teele, isegi kui teie idee veel päris tooteks või firmaks kujunenud pole - just sealt saabki juhiseid, kuidas sinna maani jõuda. Nii Saul Klein kui näiteks Irena Goldenberg omavad teatud eelteadmisi Eesti ja Ida-Euroopa kohta, seega ei tasu karta, et me kuidagi kõrvalseisjad oleksime.

Üks tubli firma kes sarnaselt välisturule on vaadanud on blog.tr.ee, mis hiljuti oma projektiga YEurope eelvoorust edasi jõudis ja tänu sellele paar päeva Viinis, Austrias veetis. Seega pole siin midagi võimatut, lihtsalt proovida tuleb.

Seonduval teemal, hiljuti lõppes Eesti oma äriideede konkurss Ajujaht, mis tõi 128 avaldust. Seega ei saa öelda, et ideid Eestis napib. Pigem on küsimus ikkagi elluviimises.

Kui aga mõni Eesti alustav ettevõte tahab oma mõtete, äriplaani ja tegevuse kohta tagasisidet saada, soovitan osaleda Connect'i hüppelaua programmis. Sealt saadav väliste ekspertide peegeldus aitab sind mitu sammu edasi.

Ja mis puudutab Eesti OpenCoffee üritust, siis jätkuvalt on plaanis ka selle käivitamine, kui keegi aktivist seda teha viitsiks - ise pole selleni ikka veel jõudnud.

Ajee, TNS Metrix nüüd ka Lätis

2007-06-05T10:03:00.000+03:00

Nüüdsest on ka Läti kohta adekvaatne veebisaitide statistika olemas - seda TNS Metrix Latvija kujul. Ühinenuid täna küll veidi vähe, a küll nad tulevad, kus nad pääsevad.

Soome statistika leiab siit ja Leedu millegipärast vaid paari osalejaga siit.

Rate nüüd ka Itaaliat vallutamas

2007-05-18T22:45:00.000+03:00

Rate uue brändiga Itaaliat vallutamas - iRate.iT. Ainult kasutajaid veel pole. Keegi ütles Saksa domeeni ka, aga kahjuks läks meelest - võite kommentaaridesse panna, nagu ka teised uued riigid.

Soome, Belgia, Hollandi ja teiste riikide veebidest on statistika lehtedelt statistika nüüdseks kahjuks maha võetud. Seega ei tea, kaugele neis riikides mõne kuuga jõutud on ning millised on kasutajate arvud. Tore oleks igatahes teada, millised on arengud.

Uus blogi netireklaami teemadel

2007-05-07T18:50:00.000+03:00

Hoidmaks netireklaami ja Internetiturunduse alaseid postitusi ja arutelusid edaspidi koos sai selle tarbeks loodud eraldi Netireklaami blogi.

Google Calendar saadab SMS-teavitusi

2007-05-06T13:47:00.000+03:00

Olen juba pikka aega kalendrina kasutanud vaid Google Calendar teenust.

Nüüd saab Settings - Notifications alt ka kalendrikirjete teavituse SMS-iga mobiilile tellida. EMT võrgus igatahes toimib laitmatult. Soovitan kõigile.

Internetireklaam Eestis 10% reklaamiturust

2007-02-21T09:55:00.000+02:00

Kirjutasin hiljuti ekslikult, et internetireklaami mahuks Eestis on 66 mEEK, mis moodustab 4,8% kogu reklaamiturust. Nüüdseks on selgunud, et netireklaami turg on tegelikult vähemalt 10% koguturust, olles möödunud nii raadiost kui ka välireklaamist.

Viga tekkis sellest, et EMOR loeb oma andmete hulka vaid bänner- ja otsimootorite reklaami. Mujal maailmas aga loetakse mõiste "online advertising" alla ka sellised asjad nagu kuulutused, sponsorlused, vihjete (lead) genereerimine, e-posti turundus jms. Hea ülevaate saab näiteks Internet Advertising Bureau uuringutest. Seega võrdlemaks oma andmeid muu maailmaga, peab ka Eestis neid arvestama.

Ainuüksi kuulutuste osa on Eestis pea sama suur kui bännerreklaamil. Sarnaselt on ka USA's bännerreklaam ja classifieds sama suured. Meil tähendab see näiteks kinnisvara-, töö- ja autoportaalide kuulutuste käivet. Miks peaks töökuulutus trükimeedias minema meediareklaami alla, netis aga mitte? Räägime ju siiski alternatiivsetest kanalitest.

2006. aasta septembris kirjutas Äripäev Ville Jehe sõnu tsiteerides:
"Jehe sõnul on internetireklaami suurus hetkel statistika kohaselt 40 miljonit krooni. See jaguneb bänneri- ja otsingureklaami vahel. Jehe leiab, et tegelikult peaks ju internetireklaami hulka kuuluma ka kuulutused ja kataloogid. Nende lisamine tähendaks aga seda, et kokku oleks seda vähemalt 90 miljonit krooni, mis teeks kogu reklaami turust interneti osaks tervelt kaheksa protsenti praeguse näidatud kolme asemel."

Loodetavasti on EMOR oma järgmise uuringu ajaks metoodikat muutnud ja muu maailmaga võrreldavaks teinud.

Ootan Skype ja Playtechi pankrotte

2007-02-19T18:01:00.000+02:00

Aastal 2000 CV-Onlinega Ida-Euroopasse laienedes oli ehk väikeseks üllatuseks, et Eesti, Läti ja Leedu 5-10 tõsiselt võetava personaliotsingufirma kohta igas riigis oli Tšehhis ja Ungaris pea 100 selle ala ettevõtet, Poolas aga üle 200. Rahvaarv teatavasti oli Tšehhis-Ungaris 7 korda ja Poolas 28 korda suurem kui Eestis, seega oleks ka kas meie sama ala ettevõtete arv pidanud olema suurem või nendes riikides väiksem. Kusagil olid mingid käärid vahel.

Aasta aega tagasi kirjutasin nii ja naa, et Eestis luuakse vähe uusi internetiteenuseid. Tagasi vaadates võib öelda, et viimased 12 kuud on meie veebimaastikku katnud ei muud kui pime öö. Midagi uut eriti loodud pole, isegi üritatud mitte, veel vähem midagi innovatiivset loodud. Nilch. Nada. Nothing.

Vaadates jällegi sinnasamasse Poola, Tšehhi, Ungari poole tundub vähemalt mulle, et seal ollakse kordades innovatiivsemad ja ettevõtlikumad. Küsimus pole vaid edulugudes, vaid proovimises ja katsetamises. Probleem on see, et edulood tekivad aastate ja mitmekordse proovimisega. Ilma tänaste katsetusteta võib kindlalt väita, et edulugusid ei teki ka lähiaastatel. See on aga veidi kurb. Tänaseks on Eesti Ida- ja Kesk-Euroopas veebiteenuste turul igatahes viimaste hulka jäänud.

Mulle endale tundub, et mingi uue asja loomisel on tähtis sind ümbritsev ökosüsteem ja see, mida teevad teised. Silicon Valley eeliseks on paljuski see, et kõik teevad seal midagi uut, vähemalt üritavad. See paneb ka teisi tegutsema ja mõtlema. Ka meist tugevamad riigid nagu Ungari või Tšehhi on saanud mõjutusi nii üksikutest edulugudest kui ka sellest, et sinu ülikooli- või töökaaslased üritavad midagi tehnoloogia vallas teha.

Ma olen vahel öelnud, et meie uus tehnoloogiafirmade põlvkond võiks tekkida siis, kui Skype ja Playtechi inimesed oma 2-3 aastat seal firmas oldud saavad, neil igav hakkab ja nad sealt edasi liiguvad. Üks alternatiive on siis paljudele oma firma või teenuse loomine, eeskujud peaks seal majades igatahes firma asutajate näol olemas olema.

Meie üheks hädaks on siinne olematu 66 miljoni kroonine netireklaami turg, mis on tõeliselt olematu rahanumber. Võib öelda, et seetõttu pole põhjust ka veebiteenuste loomisele panustada. Samas on see piiratud koduturg aga ka võimalus, mis on pannud Markiti, Rate või CV-Online mujale Euroopasse laienema. Poola või Ungari firmal on koduturg piisavalt suur selleks, et aastateks vaid sellele keskenduda. Siinsele turule teenuste arendus on aga pigem segav faktor, kui pikemaajaliseks eesmärgiks on rahvusvahelise turu vallutamine.

Soovituseks: kes tervet arvutust teha ei jõua, tehku kasvõi pool. Kes firmat teha ei jaksa, pole raha või kogemusi, tehke teenus. Kes teenust ei jaksa, tehke kasvõi mõni veebividin. Küll siis tulevad ka kogemused ning tulevikus rahvusvahelised firmad.

Uus Digg'i kloon Eestis: DIGG.ee

2007-02-19T17:08:00.000+02:00

Turvaspetsialist Tõnu Samuel ja Mauri minut.ee'st on käima pannud uue Digg'i klooni Eestis. Pika mõtlemistöö tulemusena on nimeks võetud igati unikaalne ja uuenduslik DIGG.ee. Eelmised sarnased seni erilist kasutajate baasi mitte leidnud katsetused on olnud paeva.net ja ipop.ee, tänu millele on Eestis nüüd elaniku kohta kõige rohkem Digg'i kloone maailmas. Tik tik tik.

Digg Inc USA'st on muuseas kaubamärgi DIGG avalduse Euroopas sisse andnud 16.02.2006 ja see peaks sellest kuupäevast alates ka Eestile laienema.

Saul Klein tehnoloogiaettevõtlusest Euroopas

2007-02-19T09:36:00.000+02:00

Saul Klein (ex Skype VP Marketing, nüüd Index Ventures partner) on kirjutanud hea jutu Euroopa tehnoloogiaettevõtluse probleemidest, veel rohkem aga lahendustest. Soovitan lugeda.

Rate on Hollandis Limpa ja Belgias Zamba (ja Soomes Alfa)

2007-02-18T21:33:00.000+02:00

Rate Solutions on oma hiljuti avatud Hollandi teenuse nimeks valinud Venemaalgi kasutusel olnud Limpa ning Belgias Zamba. Hollandi saidil on tänaseks 121 registreeritud kasutajat 171 fotoga, Belgia statistikat veel avalikult väljas ei ole. Õige mitmed kasutajatest tundusid eestlased, ju siis tegu eelkõige oma tuttavatega testimisel. Sellele viitavad ka viimaste fotode alt tulevad veateated.

edit: Tänud Bussele, kes lisas, et Soomes on Rate saidiks Alfa. Kasutajaid seal tänaseks 800.

Countdown on igatahes alanud. Venemaa Limpal on tänaseks 88 tuhat kasutajat 65 tuhande fotoga - huvitav suhtarv, oleks oodanud, et fotosid on kordades rohkem kui kasutajaid. Sama firma Point'il on Leedus 46 tuhat kasutajat 97 tuhande fotoga ja Face'l Lätis 92 tuhat kasutajat 217 tuhande fotoga.

Rate avas Hollandi teenuse

2007-02-16T18:35:00.000+02:00

Ajakirjanduse väitel olevat Rate käivitanud hiljuti oma Hollandi teenuse ja kohe-kohe avatakse Soome ja Belgia saidid. Lähiajal lisandub veel kümmekond riiki. Kas keegi oskab öelda, mis aadressidel ja nime all nad seal tegutsevad ning kuidas Hollandis ka läinud on, palju on juba kasutajaid? Seniajani on Hollandi tuntuimad sotsiaalsed võrgustikud olnud Hyves, CU2, ja Superdudes/Sugababes - eks näeb, millise osa ja mis meetoditega võtab konkurentsitihedal turul Rate.

Viimase Saldo pikk artikkel kirjeldab, kuidas Rate eesmärgiks on saada üheks Euroopa juhtivaks oma ala tegijaks. Huvitaval kombel tuuakse eeliseks meeskonna asemel Rate tugevat infotehnoloogilist platvormi, mitte aga tiimi ega inimesi.

Seniajani on CV-Keskus olnud vist ainuke Eesti veebiteenus, kes Hollandis www.cvmarket.nl all mingit äri on üritanud teha.

Sügavuste ohud - nõrganärvilistele ei soovita

2007-02-16T18:04:00.000+02:00

Sukeldumine, eriti hobisukeldumine on igati ohutu tegevus, kui teed, mida sulle instruktor on õpetanud ning reeglitest kinni pead. Inimesi on aga igasuguseid.

Esimest videot näidatakse pea kõigile Iisraelis sukeldumiskursustel käijatele. Hukkunud ja ennast filminud Juri Lipski oli noor instruktor, kes Egiptuses Dahabis Blue Hole'is liiga sügavale sukeldus. Tõenäoliselt vale varustusega ja paljusid reegleid rikkudes, mis talle ka saatuslikuks sai. 1 ballooni ja tavalise õhuga ootab 100 meetri peal pea igat sukeldujat surm.

Teine video samast kohast, jällegi Blue Hole. Hoiatusteks ka teistele on üks üheballooniline õhuhingaja sinna ka teistele hoiatuseks jäetud.

Dave Shaw oli omakorda väga õppinud ja kogenud mees, kuid 300 meetrit ja rohkem on sügavused, kus tavaseadused enam ei kehti ja inimese füsioloogia hakkab trikke tegema.

Sellegipoolest - tulge kõik sukelduma, võtke enne aga hea koolitus ja pidage sellest ka kinni.

Tehke firmasid, mitte tooteid või vidinaid

2007-02-16T10:40:00.000+02:00

Alustav veebiettevõtja ajab sageli sassi, mida ta täpselt teeb. Räägitakse firmast, kuigi tegu on vidina või tootega.

Lihtsamal juhul alustatakse mingist vidinast, mis pole isegi täielik toode. Vidin on vaid väga kitsast ja pisikest funktsionaalsust pakkuv softijupp, mis küll omal alal tegija võib olla, kuid mille turg on lihtsalt liiga väike või mitte-kommertsialiseeritav. Vidin on näiteks Google Notebook. Vidin on asi, mille eest klient eraldi ei maksa.

Vidinale järgneb toode. Toode koosneb kas erinevatest vidinatest või on piisavalt suure funktsionaalsusega, et omaette toimida ja populaarsust saavutada. Siinsetest veebiteenustest näiteks blog.tr.ee, w3.ee, minut.ee, kiire.ee on asjad mida võib nimetada tooteks. Tootel võiks juba olla oma ärimudel, isegi kui see on täna veel realiseerimata. Paljud huviliste vabast ajast tehtud rakendused on kas tooted või vidinad, mitte aga midagi enamat. Toode ei ole veel startup, isegi siis, kui seda paljud veebis kasutavad.

Vidina ja toote asemel peaks aga püüdlema firma poole. Firma erineb eelmisest selle poolest, et seal on reaalsed töötajad, reaalne tiim kelle väärtus teda vaid tootest kordades eristab. Inimesed on need, keda hindavad nii kliendid kui investorid. Pühendunud, täiskohaga töötajad. Firmal on ka ärimudel ja võime muutuda, unustades vajadusel oma esialgsed vidinad ja tooted ning minnes edasi hoopis teises suunas.

Kuigi alustada võib vidinaga, peab ülim eesmärk, toote asemel firma loomine, alati meeles püsima. Alles siis tekib teie loodule reaalne rahanumber taha. Seda muidugi juhul, kui teie eesmärgiks on ettevõtlusega tegemine - keegi ei keela vidinaid või tarkvara oma lõbuks teha, seda lausa peabki harjutamiseks tegema. Palun aga ärge kulutage oma ja teiste aega veenmaks neid, et teie vidin või toode ongi firma, kuhu investeerima peaks. Ma nõustun, et erandeid on alati, kuid need on pigem juhused või siis tõesti lihtsalt erandid.

Loe ka:
"The Web 2.0 Myth" Gilman Louie'lt Alsop Louie'st.
"VC: Feature, Product, Company" Tim Oren'ilt aastal 2004.

Eesti tehnoloogia edulugude arv

2007-02-15T12:41:00.000+02:00

Küsimus: Millest sõltub Eesti tehnoloogiaettevõtete edulugude arv?

Vastus: Asutatud startupide arvust. Sellest, kui mitu inimest otsustab oma ettevõtte asutada. Nii kaua kuni startupide arv sel alal piirdub mõnekümnega, jäävad edulood pigem olemata.

Vt ka: Web 2.0 Success.

66 miljonit internetireklaamile

2007-02-13T14:37:00.000+02:00

EMOR teatas täna, et internetireklaami maht kasvas möödunud aastal Eestis 66%, moodustades 66 miljonit krooni [huvitav kas peaks siia mõne 666 teemalise nalja panema?]. Kogu meediareklaamiturust moodustab see 4,8%.

Halb on see, et 66 miljonit on siiski väga väike raha. Headele inimestele palkadeks makstes jätkub sellest täpselt 132 inimese palkamiseks. See on 66 kahemehefirmat või siis 13,2 piskest 10 töötajaga ettevõtet. Või mõned suured. Palk pole ainus kulu ja tegelikult on ruumi seega veelgi vähemale hulgale firmadele. Turg on Eestis pisike ja kitsas. Internetiäri tegemine on seetõttu umbes sama raske kui meie kliimas edukas põllumajandus - loodus on teatud piirid ette pannud.

Hea on see, et 4,8% pealt annab veel kasvada palju. Inglismaal on veebireklaami osakaal juba üle 10% kogu turust. Samuti kasvab majanduskasvu puhul kogu reklaamiturg.

Halb on ka see, et enamus sellest 66 miljonist läheb täna meediaagentuuride kaudu 10 suurima veebisaidi kätte. Väikestele ja keskmistele veebifirmadele, veel vähem startupidele jääb imepisike osa.

Hea on jällegi see, et väikestel ja keskmistel firmadel on oskusliku tegutsemise puhul võimalik oma turuosa kõvasti suurendada. Samas nõuab see muutusi nii veebiteenuste, meediaagentuuride kui ka turundusjuhtide hulgas. Lihtne see kindlasti pole ja äkilisi muutusi ei tasu loota. 2007. aasta saab oma struktuurilt olema suhteliselt sarnane möödunud aastale.

Hüvasti, iganenud www !

2007-02-08T10:07:00.000+02:00

Teeks nüüd sellise kokkuleppe, et jätame ära kolme w-tähe ja ühe punkti kasutamise veebiaadressides. See www seal alguses on iganenud, raiskab inimeste aega, trükivärvi ja kulutab klahve. Kasu aga ei midagi. Võidavad kõik.

Kui ma ütlen teile nagi.ee või cv.ee, siis palun ärge küsige mult, et kas www.nagi.ee või www.cv.ee. Ütlesin nii nagu on. Paluks mitte isetegevust harrastada.

Enamus veebisaite ja nimeservereid on viimastel aastatel konfitud nii, et domeeninimi viitab teenusele. Olgu see siis tehnokratt.net, epl.ee, google.com või midagi muud. Palun kasutage neid ja jätke inimeste tüütamine selle www-ga. Aitäh.

Vaadake TV tulevikku - Simpel Session

2007-01-14T13:04:00.000+02:00

TV tulevik on Internetis. Fantastilise asja on aga ära teinud Simpel Session, kes eile ja täna kannab Saku Suurhallist teleülekandena üle kogu üritust. 18 kaameraga, professionaalse miximise ja režiitööga. Kanal 2 logo on ka ilusasti nurgas olemas. Suunasin kodus pildi telekasse ja voilà - ongi TV tulevik nähtaval. Proovige ja vaadake ka, üritus kestab pühapäeva õhtuni.

Kui The Venice Project tähendab valitud kanaleid ja saateid, siis Simpeli tüüpi ülekanne näitab suuna kätte veel mitmes asjas. Üha rohkem hakatakse netis üle kandma teleülekandeid, mis muidu "päris" telekanalitesse ei jõua, kuid mille vastu siiski suur huvi on. Videokaamerad on sageli kohal erinevatel kontserditel, moeshowdel, kultuuriüritustel, kus filmimine ja reaalajas miximine kohapealsete ekraanide jaoks ära tehakse. Miks mitte sama asja siis ka netis näidata? Loodetavasti saab enamus selliseid ülekandeid ka hiljem salvestusena, mitte-reaalajas kättesaadavad olema.

Suurim küsimus on täna mitte tehnoloogias, mis juba olemas, vaid reklaamirahas ja autoriõigustes. Aru peab saama, et mingi asja laiem levitamine on kasulik esinejatele ja sisu omanikele, küll on neil õigus, et selle eest peavad nad ka tasutud saama.

P.S. Mul Firefoxis ei taha Simpeli esilehel toodud http://wms2.neti.tv/simpel link küll alati toimida, seetõttu on kindlam viis see link käsitsi videomängijasse kopida.

Muusika- ja kontserfoto lingisoovitusi

2007-01-07T17:37:00.000+02:00

Mõned lingisoovitused muusika- ja kontsertfotograafia valdkonnast (juhuslikus järjekorras):

Neil Zlozower - legendaarne rokifotograaf.
Denis O'Regan - tegevuse kirjeldus wikipediast.
Ross Halfin - alates 70-ndatest üks tuntumaid Briti rockifotograafe, tasub lugeda ka tema suht agressiivset ja vabameelset "diaryt."
Bob Gruen
Ian Dickson
Jill Furmanovsky
Mick Rock
Gered Mankowitz
Andrew Kendall
Joel Didriksen
Flickr grupid Concert Photography, Live Music Photography, British Music, Music.
Raamat "Rock Faces: The World's Top Rock 'n' Roll Photographers and Their Greatest Images"

Skype poisid rahastavad Hiina inglise keele õpet

2007-01-05T00:31:00.000+02:00

Kui seniajani on Skype eestlastest asutajad teinud pisikesi investeeringuid Eesti kõrgtehnoloogiafirmadesse, siis nüüdne investeering on veelgi niššikam. Nimelt tegi ASI investeeringu Hiina firmasse Idapted, mis tegeleb hiinlastele inglise kõnekeele õpetamise ja harjutamisega. Aus olles on tegu küll USA/Hiina firmaga, kus austusväärne oma ala tundev juhtkond ja nõukogu, aga "hiina firma" kõlab palju seksikamalt. Eesti raha vallutab Hiina! Skype aitab Eestil Hiinas ülemvõimu näidata!

Igatahes tubli samm konnatiigist välja astumisel, edu!

Milline superkangelane sa oled? Testi!

2006-12-30T12:50:00.000+02:00

Your results:
You are Iron Man

Iron Man		80%
Superman		80%
Hulk		75%
Supergirl		63%
Catwoman		60%
Spider-Man		60%
Green Lantern		60%
Batman		50%
Robin		47%
Wonder Woman		38%
The Flash		30%

Inventor. Businessman. Genius.

Click here to take the "Which Superhero are you?" quiz...

Martinson andis Korobeinikule 15 milli, Lohk ka pundis

2006-12-29T15:10:00.000+02:00

Huvitaval kombel jäi jõuluajal suurema tähelepanu või õigemini aruteluta, et Allan Martinson / MTVP andis Andrei Korobeinikule miljon eurot Rate Solutionsi välisturgudele laiendamiseks. Juba pea pool aastat uuris Rate projektijuht Alar Pardla (fun.ee/huumor.ee/pardla.net, ex-Äripäev) kaasabil erinevatesse Ida-Euroopa riikidesse laienemise võimalusi, nüüd võeti laienemisprojekti tegevjuhiks siis ka Kaur Lohk (ex TD Baltic).

Igal juhul soovin Ratele, Andreile, Kaurile, Allanile jõudu ja jaksu! Vähe on neid, kes julgevad midagi väljaspool Eestit teha (Eesti alla kuuluvad minu mõistes ka Läti ja Leedu). Veel vähem on neid, kes julgevad väljaspool midagi teha ning selles ka õnnestuvad. Veel vähem on neid, kelle õnnestumine pole selline tavalise perefirma tasemel "oh meil läheb normaalselt teenisime paarkümmend miljonit"-õnnestumine, vaid Skype tasemel "yess 7 mUSD Learjeti ja 20 mUSD kosmosereisi eest pole ju palju maksta"-õnnestumine.

Rate tiimil on õigus, et paljudes riikides edukaid noorte suhtlussaite ei ole ning 100% kindel on, et need peavad igas riigis tekkima. Küsimus on seega vaid selles, teeb seda Rate või mõni teine firma. Unistamine ja ideede genereerimine on lihtne. Execution is hard. Kes aga vigu ei tee, see ka elus edasi ei jõua.

Kõige raskem ükskõik mis riigis on hea kohaliku tegevjuhi ning tema all töötava tiimi leidmine, eriti aga nende tööle panemine. Head inimesed pole ka odavad. Emafirma raskuseks on aga erinevate uute projektide samaaegne paralleelne haldamine, seda isegi siis, kui kohalik meeskond paigas on. Heal juhul jätkub emafirmal aega 1-2 uue riigi jaoks aastas, mitte enam. Rate uudisest jooksid aga läbi sõnad Soome, Poola, Belgia, Holland ja 2 aasta jooksul veel vähemalt 15 riiki. Tänaseks pole ühtegi Internetifirmat ei Ida- ega Lääne-Euroopas, kes oleks äriliselt vähemalt 15 riiki laieneda suutnud, või seda isegi proovinud.

Kindlasti on paljudel küsimus, milleks 15 miljonit lisa, kui EMT kevadel 51% osaluse eest Serendas pea 40 miljonit maksis? Kas poleks targem olnud selle rahaga laieneda? Eks täpsemalt seletavad seda asjaosalised ise, kuhu ja kellele see 40 miljonit EMT-lt läks ja kellel ning kuidas selle kasutamisõigus täna on. Ju siis oli ikkagi vaja.

Ja olgu summaks kas 15 või 40+15 miljonit, see on ikka piisk meres, kui midagi väljaspool Eestit teha tahta. Miljon krooni aastas ühe hea kohaliku või regionaalse juhi palgaks maksta pole palju, 15 riigi puhul tähendab see aga kogu meeskonna peale kokku suuri summasid. Ei usu ka, et Rate niisama, puhtalt online-projektina ja ilma kohalike tiimide ja turunduskuludeta hakkama saab. Turud pole enam päris tühjad, samuti pole olematu konkurents uutelt tulijatelt.

Huvitav on näha, mida teeb lähima aasta-kahe jooksul Rate "suur vend" One, kes on tänaseks üks suuremaid ja edukamaid kogukondi Baltikumides, omades Ratest kordades rohkem kasutajaid. Nii edukal firmal nagu seda on One oleks loogiline laieneda, aga kuhu ja kuidas? Ja kas siiski tasub? Palju küsimusi, millele lähiaastad vastused annavad. Rate on oma lubadused igatahes välja käinud, veel kord edu nende ellu viimisel - lihtne ei saa see olema!

Meeldetuletuseks investeerimisobjektist: Rate Solutions on seniajani 100% Andrei Korobeinikule kuulunud firma, mis tegeleb Rate suhtlusportaali tarkvara arendusega, omab Rate portaali teenusepakkujas Serenda Invest 49% osalust, haldab Läti ja Leedu suhtlussaite ning ka hiljuti avatud limpa.ru venekeelset saiti (kus tõele au andes on suur osa kasutajaid küll siinsed venelased). 2005. aastal oli Rate Solutionsi käive 6,1 miljonit krooni ja kasum 4,9 miljonit, firmas töötas aasta tagasi 5 inimest.

Siga rulluiskudel, eliitkuused, meheabi ja röntgentüdruk

2006-12-29T14:23:00.000+02:00

Vene spämkirjad on alati lõbus lugemine. Mõningane valik selle aasta pakkumistest minu kirjakastis:

Telli oma üritusele paksukeste show (alates 800$), siga rulluiskudel (350$) või liliputtide show (800$). Naiste striptiis samast 200$, meeste oma aga 300$.
Teie mees on ebapraktiline. Tuleb hilja, sööb palju. Palju kära, vähe villa. Uksekäepide logiseb teist kuud, uus lühter tolmab kapi otsas, kraan tilgub ... Nii oli varem ... Nüüd käitun targemalt. Kuni mees on tööl, riputas "MEES TUNNIKS" lühtri lakke ja parandas kraani ära. Isegi kööki vedas telefonijuhtme! Mina olen rahul, korter on korras ja sõbrannad kiidavad: "Mees on sul kuldne!" Meheabi - kui teile öeldakse ära, pöörduge meie poole!
Eliitkuused: 175..200 cm - 6350 rubla.
Röntgentüdruk Nataša - Vangi järeltulija. Teaduslikud kinnitused ka Jaapani teadlastelt.
Programm kaartide numbrite genereerimiseks. Tasuta kasutamine 5. jaanuarini. Edasi 6000$ kuus.
Muutuva gravitatsiooniga tugitool Graviton - energiavoo ja ainevahetuse korrektsioon.
Koolitus: firma huvide kaitse ja käitumise taktika miilitsa- ja maksuameti reidide ajal.
Suvetüdruk kaunistab teie pidu. Uus suvehitt - telli suvetüdruk!
Koolitus: Konkurendiluure - vene kogemused. Konkurentide rünne.
Bankett või kruiis jõelaevaga - otse omanikult. Võimalik kaunistus õhupallidega ja ilutulestik.
Professionaalne klipart - 370 GB 82 DVD-plaadil (9000 rubla).
Müüa bullmastifi koerakutsikad.
Ostame kallilt: kraanid, riivid, klapid, üleminekud, kolmikud, suvalise tootja juhtmed. Võimalikud kõik makseviisid.
Firma logoga toasussid - alates 11 rubla.
Võtan laenu 15% intressiga 3 aastaks. Võimalik notariaalne leping. Sergei Timofejevitš.
Samurai kujud - 1155 rubla 38 kopikat. Ratsaniku kuju - 5292 rubla 95 kopikat. Pikkus 28 cm.
Kuidas teha külmkapist televiisor. Külmkapimagnetite valmistamine ja müük.
Firma logoga kleeplindi müük. Samast ka rullis kile.
Autoservice naistele. Kosmeetiku juures ja massaažis käidud? Ka auto vajab värskendust. Ajaga võis autosse tekkida ebameeldiv hais, kuhugi võis tekkida rooste. Meie räägime teiega ühes keeles.

Tulemusreklaam Nagis - ära maksa õhu eest

2006-12-21T23:12:00.000+02:00

Innustatuna Petsi kampaaniast "uued tuuled netiturunduses" ja Telleri postitustest ja kommentaaridest sai tehtud mõned täiendused Nagi reklaamivõimaluste leheküljel. Katsetame Nagis hea meelega veebireklaami uusi võimalusi ning oleme nõus eksperimendi korras võtma vastutuse teksti- ja bännerreklaami tulemuslikkuse eest, võttes raha mitte reklaami näitamiste arvu vaid saavutatud tulemuse eest. Seega kui mõni reklaamiostja on huvitatud vahelduseks õhu asemel tulemuse eest maksma, võib minuga ühendust võtta, teeme proovi.

Tulemusreklaami alla kõib kaks inglise keelset tasustamise mõistet, nii CPC (cost per click) ehk ühe klõpsu tasustamine kui ka CPA (cost per action) ehk ühe tegevuse tasustamine. Samas on tulemusreklaamis pea alati tegu erilahenduste ja eksperimenteerimisega, seetõttu on tegu meediapinna omaniku ja reklaamikliendi koostööga, kus on vajalik üksteisest arusaamine ning ühistest eesmärkidest lähtumine. Ning nii kaua kuni need võimalused on Eestis lapsekingades, on ainus võimalus kuhugi edasi liikumiseks omavahel suhelda, ühise laua taha istuda ning lihtsalt katse-eksituse meetodil proovima hakata. Hinnakirju ja standardeid selles maailmas vähemalt Eestis veel ei ole.

Mida tuleb tulemusreklaami juures meeles pidada? Paljusid kampaaniaid ei saa tasustada tulemusreklaamina. Siia alla kuuluvad näiteks erinevad brändi- ja imagoreklaamid, mille eesmärgiks ei ole üldse kasutajat klikkima, kuhugi liikuma, registreeruma, infot küsima saada. Samuti tähendab tulemusreklaam seda, et meediapinna omanik peab kliendist aru saama ning mis peamine, kliendi tootesse-teenusesse ning selle sõnumisse uskuma. Kui ma näiteks ka peale kliendipoolseid selgitusi ja põhjendusi ei usu, et mõni asi inimestele või firmadele vajalik on ja/või Nagi selle reklaamimiseks õige koht on ja/või pakutav reklaam või selle sõnum hea on, siis tuleb vastava kampaania puhul tagasi minna tavalise näitamiste arvul põhineva reklaami juurde.

Kõik mõtted antud teema osas on teretulnud.

Google teksti- vs Eesti bännerreklaam

2006-12-20T15:00:00.000+02:00

Teller küsis minu eelmise postituse kommentaarides, millised on minu kogemused Google tekstireklaami versus Eesti bännerreklaami avaldamisel. Vastan siin eraldi postitusega.

Kõigepealt nendest reklaamidest, mis olen Googles avaldanud. Nende keskmiseks kliki hinnaks on tulnud ~1.10 kr. See hind on olnud sama Google pakutaval kahel tekstireklaami tüübil. Esimene on Google + search network, kus on siis otsisõna põhjal näidatavad reklaamid (otsid sõna foto, saad Nagi reklaami). Teine on content network, ehk siis erinevad blogid ja veebisaidid, kes Google tekstireklaame näitavad, tehes seda veidi suvalisemalt, lehe sisu ja muud sellist analüüsides. Ainus vahe sihtimise täpsuses tuleb sisse selles, et kui minu puhul on esimese tüübi click-through rate (klikitase?) näiteks 2,11%, siis teisel 0,26%, teisel kampaanial 1,7% vs 0,14%, kolmandal 1,07% vs 0,21% jne. Keskmine klikitase on mul Google tekstireklaamidel olnud 0.43%.

Siit saame teha ühe toreda järelduse, et kui suudame näidata inimesele reklaami, mille kohta ta infot otsib, klikib ta sellel 10 korda suurema tõenäosusega. Kuigi kliki hind on mõlemas sama ja selle eest sa Googles maksad, siis pole reklaamiostja jaoks sellel muidugi mingit vahet. Suur vahe on sees aga meediapinna omanikul - näidates reklaami õigele sihtrühmale, peab seda näitama 10 korda vähem, või siis sama hulga puhul teenid sa 10 korda rohkem raha. Nüüd võiks siia veel juurde tuua elulise näite, et kui Delfi või ÄP suudaks oma veebis kohe reklaami õigele sihtrühmale näidata, siis oleks seal reklaami all 10 korda vähem pinda. Pahad inimesed muidugi ütleks selle peale, et reklaami oleks sama palju, ainult Delfi ja ÄP teeniks 10 korda rohkem kasumit. Võta siis kinni.

Kui inimene juba on klikkinud, siis mina pole sinu enda saidis toimuvates conversion rate'ides erinevusi näinud, registreerujateks või muu tulemuseni jõudjateks saab suhteliselt sama protsent. Seega loeb paljuski siiski kliki saamine.

Aga tagasi küsimuse juurde. Siim küsis nagi.ee bännerreklaami kohta - Nagis pole me hetkel bännerreklaami avaldanud, lihtsalt pole jõudnud seda kellelegi müüa, seega sealse efektiivsuse kohta ei oska midagi rääkida. Olen aga Nagi reklaami erinevates Eesti veebisaitides avaldanud. Võrdluseks Google tekstireklaamidega on ühe kliki hinnaks (mis sest, et ma ostan näitamiste arvu) tulnud - konkurendid, kõrvad kikki! - 75 senti. Keskmist klikitaset oleme suutnud hoida 1,09% peal, mis minu teada peaks Eestis väga hea tulemus olema, samas sõltub see palju ikkagi ka bännerist. Kui aga klikitase oleks näiteks 10-20 korda kehvem, 0,05%-0,1% (mis minu teada sageli Eesti turundajate puhul reklaamist üleküllastunud keskkondades juhtub), siis oleks Google tekstireklaam neile 10-20 korda odavam/efektiivsem.

Minu jaoks on seega bännerreklaam Eesti veebisaitides olnud üle 25% odavam, kui Google tekstireklaam, enam-vähem on hind aga ikka sama, arvestades nende kahe turundusviisi erinevusi. Suurem häda Google puhul on aga see, et reklaami näitamisi ja klikke on seal siiski Eesti jaoks väga väga vähe, ükskõik mis märksõnu sa seal ka ei kasutaks või mis ala reklaami ei avaldaks. Mõne uue kliendi või kasutaja sealt saab, reaalse mahulise tulemuse saavutamiseks tuleb aga siiski Eesti netikeskkonnas ennast reklaamida.

Kes aga oskaks öelda, millised on täna Delfi/EPL/PM/ÄP ja teiste suuremate meediakanalite bännerite klikitasemed - kahjuks pole ise üheski neist viimasel ajal reklaami teinud? Ja milliseid klikitasemeid erinevates saitides saavutavad erinevad reklaamijad? Kes oma nime all ei julge kommenteerida, pange kasvõi anonüümselt kommentaaridesse. Huvitav oleks kindlasti teistelgi üksteist võrrelda ja kogemustest rääkida, mis tulemusi on saavutatud, mida numbrid näitavad?

Piketihõngulisest netiturundusest

2006-12-20T09:33:00.000+02:00

Kõigil on täna kindlasti jube kiire, sest tehakse plakateid ja lippe homseks ÄP bännerreklaami vastaseks piketiks. Lootuses, et tegu pole üldsegi millegi vastase ürituse vaid lahendusi pakkuva ja midagi pooldava arutelukoosolekuga (kas glögi ja piparkooke ikka pakutakse? ja kas poliitilised erakonnad valimistest sõltumata ikka tulevad punaste JOKK plakatitega?), peaks isegi kohale minema. Selle meisterdamise kõrval katsume aga leida veidi aega ka lahenduste mõtlemiseks ja arutamiseks.

Firmad tahavad teha turundust, et saada rohkem kliente ja müüa neile rohkem. Täna on seis selline, et kui sa netis bännerreklaami teed, tuleb ka kliente juurde ja käive ning kasum kasvavad. Esimene firma aastal 1993 ehk 13 aastat tagasi kes bänneri ostis oli advokaadibüroo Heller, Ehrman, White and McAuliffe. Džinn lasti pudelist välja ning firmad tundsid, et neil oli sellest kasu.

Meediapinnad tahavad ka kliente ja käivet kasvatada. Suur hulk neti reklaamiraha ei lähe aga otse kliendilt meediapinnale. Vahepeal on selline firma nagu meediaagentuur, kes seda tegevust vahendab. Reaalsus on see, et enamus Eesti netireklaami rahadest liigub TOP 20 klientidelt TOP 20 meediaagentuuride kaudu TOP 20 veebisaitidele. See tähendab seda, et kõik osapooled tahavad selles ketis erilahenduste asemel kasutada standardlahendusi: tavalised bännerisuurused (mitte mingid saidi spetsiifilised lahendused), tavalised mahu mõõtmised (näitamiste arv mitte klikkide või tegevuse tulemuste arv) jne. Kõigis kolmes osapooles on tööl tavalised inimesed, kes sageli tahavad asja enda jaoks võimalikult lihtsaks teha. Seetõttu piirdub netireklaam Eestis sageli 728x90 bänneri müügis 1000 näitamise kaupa Delfi/EPL/PM/ÄP keskkondades. See on lihtne, standardiseeritud, kiire ja töötav lahendus. Kolm osapoolt, meediapind, klient ja meediaagentuur on täna rahul. Kes rahul pole, on osa neljandast osapoolest, eraisikust netikasutajast, kes küll ise millegi eest maksta ei taha ning seetõttu eelpool mainitud ökosüsteemi ei mahu.

Pets viitab ja vastab ka Henriku ja Mardi kommentaaridele, mainides mõlemas tulemuse mõõtmist. Nii palju kui mina tean, mõõdavad paljud bännerreklaami ostjad suhteliselt täpselt seda, kuidas kajastuvad reklaamile kulutatud kroonid tulemuses. Lihtsamal juhul arvutatakse ostes küll näitamiste arvu hiljem alati välja klikkide arv, kui palju inimesi bänneril klikkis ja sinu saiti tuli. Mõned kasutavad ka Google Analyticsit, klikivoo märksõnastamist ja reaalse tulemuse (conversioni, teagi kuidas tõlkida) mõõtmist. Seega mis puudutab Delfi/EPL/PM/ÄP reklaamikulutuste ja tulemuse omavahelist võrdlemist, siis see on täiesti olemas ja selle puudumises süüdistada ei saa.

Marvet viitas ka mu kommentaaris öeldud lausele: "Protestida tasub seega vaid juhul, kui lahendus on välja mõeldud ning teada, et ta toimib." See oli üks halb lause. Ükskõik mida tehes ei saa me elus muidugi ette teada, et mingi asi toimib. Vaja on katsetada, eksperimenteerida, proovida just üllatuslikke lahendusi. Minu mõte oli aga rohkem selles, et kui Pets tahab arutelu ja diskussiooni tekitada, siis tuleks pakkuda välja võimalikke lahenduse alternatiive. Ja neid on piparkookide ja plakatite tegemise kõrval nagu vähe välja pakutud.

Ma olen ise ka Nagile bännerreklaami ostnud. Mõne tuhande või maksimaalselt kümne tuhande krooniga pole probleemi bännerreklaamiga Nagile nt 10 tuhat külastajat või tuhat registreerujat nädalas juurde tuua. Mõõdame väga täpselt ka iga erinevast meediakanalist tulija kliki hinda. Vaatame seda, kui suur protsent konverteerub registreeritud kasutajaks, vaatab fotode esilehte, popimate fotode lehte või mõnda saidis kaugemal asuvat lehte. Oskan öelda ka seda, kust saidist ja mis tüüpi bänneriga tuleb rohkem vaatajaid, kust ja mis teemaga aga rohkem registreerujaid. Statistilisi jälgitavaid näitajaid näiteks Nagis on veel kümneid: igapäevased sisselogijate, piltide üleslaadijate, uute piltide, uute albumite, andmemahu ja veel muude detailide arvud. Minu jaoks on see tegevus olnud igati tulemuslik ja mõõdetav, nagu turundus ikka olema peab. Väidan ka, et suur osa suurimatest reklaamiostjatest teeb sellist statistikat. Teised turundajad ehk oskavad kommenteerida. Mis aga siis, kui see statistika näitab, et ÄP hiidbänner tõi Nordeale kliente, tegu oli hea kulutusega, mis nad kordades tagasi teenisid?

Mis oleks aga alternatiiv antud tegevusele? Ainus võimalus bänneritest lahti ütlemiseks on see, kui keegi pakub mulle kui reklaamiostjale lahenduse, kus ma ilma bännerreklaamita mõne tuhande või maksimaalselt kümne tuhandega saan Nagile nt 10 tuhat külastajat või tuhat registreerujat nädalas juurde. Ja Nordea saaks ÄP bänneri hinnaga sama palju uusi külastajaid. Ilma selle parema (odavama, paremate suhtarvudega) alternatiivlahenduseta ei tasu loota, et Nordea või mina tulevikus ÄP bänneri ostmata jätaks, kui sealt minu soovidele vastav tulemus tekib.

Mis need alternatiivsed variandid siis on?

MTV vaadatavus vaid 2% elanikkonnast

2006-12-17T15:41:00.000+02:00

TNS Emori novembri teleauditooriumi ülevaate järgi vaatas MTV Eestit vaid 2% elanikkonnast. See teeb MTV vaatajate arvuks 25 tuhat inimest päevas. On seda vähe või palju? Vaadatavus on püsinud samana 3 kuud, alates septembrist. Seda on umbes sama palju, kui Internetis kasutajaid Mängukoopal või Kava.ee'l, samas poole vähem kui ka paljuski noorte poolt kasutataval Everyday saidil. Ratest või Delfist jääb MTV aga pikalt maha. Raadiokanalitest on MTV'l vaatajaid vähem kui R2, Uuno või Dinamit FM kuulajate arv.

Minu turundaja loogika ütleb siin, et ka MTV reklaamikäive ei saa sama vaadatavuse korral eriti suureks paisuda, eriti arvestades üha suurema raha liikumist Interneti meediakanalitesse. Kakskümmend tuhat inimest pole siiski väga suur sihtrühm, isegi, kui see on vanuseliselt väga täpselt suunatud. Samas saavad täna paljud Interneti meediakanalid öelda seda, et nad on Eestis sama suured kui MTV, raadiokanalid aga kordades suuremad.

Eesti MTV edu faktoriks saab lähima paari aasta jooksul olla vaid tugeva netisaidi ja vastava interaktiivse meedia strateegia loomine, mis muusika ja video just neti kaudu noorteni viib. Vaid telekanal pole täna kindlasti see, millega noorte südameid ja sellega ka reklaamikliente võita. Või siiski on?

Nägin TV tulevikku - The Venice Project

2006-12-17T11:13:00.000+02:00

Olen mõned päevad mänginud Skype asutajate Friis/Zennströmi uue teenuse The Venice Projectiga, millest mõni aeg tagasi kirjutas ka BusinessWeek, mõni päev tagasi ka GigaOM (ekraanipiltidega) ja Techcrunch. Ilma mingi vaevata on mu koduarvutist saanud popikas telekas, mille kaudu saab vaadata hea kvaliteediga saateid erinevatelt tuntumatelt ja vähemtuntumatelt telekanalitelt või videostuudiotelt. Paljus on Venice Project (VP) aga parem kui TV. VP on pilguheit TV tulevikku, lisades meie tänastele harjumustele palju uut. Samas säilitab VP kõik tänase TV head omadused, eelkõige kvaliteetse professionaalselt toodetud sisu. Milline on siis homse päeva telekas:

1. Vali millal vaatad. Tulevik on "on demand" telepildi päralt, kui uudised ja otseülekanded välja arvata. Mis pagana pärast peab Ärapanija või Pealtnägija algama pühapäeval kell xx.yy? Inimesed on liikuvad ja dünaamilised ja tahavad ise otsustada, millal nad mõnda saadet vaatavad. Jah, me saame ka täna saateid lindistada ja siis endale sobival ajal vaadata, see on aga sama hea, kui mootorrattaga 2-meetriseid aknaklaase transportida (mida Vietnami teedel küll korduvalt tehti, see ei tee seda veel aga heaks lahenduseks).

2. Kõikjalt kättesaadav. Pole mingit põhjust, miks ei peaks ma välisreisil olles saama vaadata koduseid uudiseid või lemmiksaateid. Olin hiljuti reisil ja ma ei saa aru, miks pidin ma alles tagantjärgi YouTubest kehva kvaliteediga vaatama, mida Peeter Oja eesti kõige kehvema diktsiooniga saatejuhist ja vaatajate ärapeletajast MTV Kadri Bussovist arvab? Tulevikus saad Eesti TV-kanaleid vaadata ükskõik kust maailma otsast, kus levib Internet. See tähendab ka, et meie teletootjatel avaneb võimalus konkureerida muu maailma vaatajate eest. Samuti saame Eestis tulevikus vaadata mitte vaid neid kanaleid, mida Starman või oma satelliittaldrik meile pakub, vaid tõesti kogu maailma tootjate loomingut.

3. Teistest kasutajatest sõltuv. Ma tahan telekat nähes menüüst näha, mis saateid teised inimesed hetkel ja varasematel päevadel või tundidel vaadanud on. Ma tahan statistikat, soovitusi, kommentaare. Tuleviku telekas on interaktiivne.

4. Otsitav ja märgistatud. Saatekava ja kanalid peavad olema kasutajate poolt märksõnadega varustatud, lihtsalt otsitavad, ringi lapatavad. Tuhandete kanalite ja sadade tuhandete salvestatud saadete puhul ei ole "channel surfing" ehk kogu hetkel jooksva ja salvestatud pildi läbivaatamine enam võimalik. Me kasutame pigem otsinguid ning eelmises punktis toodud teiste kasutajate statistikat ja otsinguid.

5. Kõrge tehnilise kvaliteediga. Olgem ausad, YouTube või tv.ee videod on kehva kvaliteediga. Sellist pilti üle 2 minuti ei vaata. Täna pole enam mingit põhjust, miks ei peaks veebi panema normaalse kvaliteediga videopilti.

Ma arvan, et siin on palju mõtlemisainet ka ETV, Kanal 2 ja TV3 inimestele. Tahate olla osa tulevikust, siis hakake tegutsema juba täna. Pange kõik oma saated kõrge resolutsiooniga koheselt veebi. Uusi saateid hankides pange tingimustesse kirja ka see, et teil oleks õigus neid netis näidata - eesti tootjate ja omasaadete puhul on selliste kokkulepete saavutamine juba täna täiesti võimalik. Alustage koheselt reklaamimüügiga netti pandavate saadete algusesse, lõppu ja keskele. Te ju teate, et paljud noored inimesed on TV-st loobunud ja see on neil asendunud Internetiga? Te ju tahate, et nad tulevikus ka teie kanali vaatajad oleks.

Lähikuudel saab Venice Project kõigile kättesaadavaks. Mina igatahes jään kindlasti selle kasutajaks. Loodan, et ka Eesti kanalid on siis koheselt valmis seal osalemiseks ning oma saadete ülekandmiseks.

Vietnam, siit me tuleme

2006-11-15T22:54:00.001+02:00

Mui Ne rand - parim koht lohesurfiks
Originaali autor Ianz.

Tiêng chào buôi trua. Järgmised 2,5 nädalat oleme paarikümne Eesti sukeldujaga Vietnami avastamas. Ees ootab 5 päeva sukeldumist, mõni päev lohesurfi, niisama rannas logelemist. Loodetavasti palju kontakte toredate kohalikega, kes peaks olema vaatamata oma vaesusele ja raskele elule tõeliselt sõbralikud ja vastutulelikud inimesed. Näeme kapitalismi sissetungi riiki, kus palju asju on drastilisemad kui nõukogude võimu ümbersaamisel Eestis. Samuti tohutult ajalugu ning iidset kultuuri, jällegi seguna moodse ilmaelu ja meie kultuuriga.

Pool meie grupist ei viitsinud koha peal hotelle kinni panna, nii on ju põnevam. Seega esimene õhtu Saigonis peale pikka sinnalendu sisustame öömaja otsimisega. Eksootikat peab ju ka olema. Igaks juhuks jätsime viisad ka tegemata ja katsume need piirilt sebida. Kui sealt ei saa, ju tuleb siis Eestisse tagasi naasta, siis olen esmaspäevast jälle ilusasti tööl.

Loodetavasti saab sealt palju häid fotosid. Kuna palju asju ei viitsi tassida, siis objektiivi valik ongi olnud üks raskemaid küsimusi. Tõenäoliselt tuleb 28-105 IS asemel siiski aga kaasa EF-S 17-55 2.8 IS, mis inimeste pildistamiseks ja ka muidu kvaliteedilt parem. Jäägu telepiltide rõõm teistele.

Väidetavalt on Vietnamis mitmes kohas normaalne WiFi, seega ehk satub aeg-ajalt ka reisilt netti. Kuidagi ei tahaks läpakat kaasa vedada, fotode kopimiseks, Skypemiseks, blogimiseks ja kohapealsete järgmiste plaanide tegemiseks tuleb see lollus aga siiski ära teha ning kilo elektroonikat kaasa vedida.

MP3-mängijasse läksid näiteks The Feeling, Snow Patrol, Aqua Velvets, Kasabian, Phoenix, Pink Floyd, mõned pikemad mixid ja veel midagi. Loodetavasti saab seal ka moblast kohalikku raadiot kuulata, üks asi, mida alati igal reisil tasub teha.

Elavisikute vastuvõtt

2006-11-08T20:05:00.000+02:00

Justiitsministeerium soovitab, kuhu pöörduda peale seda, kui olete tunneli lõpus valguseni jõudnud. Ööpäevaringselt.

Tavameedia vs blogimeedia (2)

2006-11-08T19:35:00.000+02:00

Blogikataloogi Technorati juhatuse esimees ja asutaja David Sifry viskas üleeile oma blogi üles järjekordse State of the Blogosphere kirjutise. Loomulikult tahtis ka tema sõna sekka öelda Eestis toimuvale vestlusele, mistõttu pühendas ühe osa ka tavameedia ja blogide võrdlusele.

Seal toodud graafikutelt on näha, et top 100 meediakanali hulka kuulub 12 blogi, neist top 50 hulka 3 (Engadget, Boing Boing ja Xujingle). 12 hulgas on veel Gizmodo, Techcrunch, Thought Mechanics, Postsecret, Lifehacker, The Register, Crooks and Liers ja Think Progress). Mida kaugemale saba mööda aga minna, seda enam võtavad blogid asja üle.

Loogiline oleks seega oletada, et ka Eesti top 50 veebisaidi hulgas võiks ka 3 blogi olla. Ega see nii võimatu polegi, vaja vaid 5000 kasutajat nädalas lugema saada. Mina oma 250-500 nädalase lugejaga sinna ei küüni, eelkõige kuna postitan väga ebaregulaarselt ja vahel on kuni paarinädalased augud sees. Viitsiks aga 2-3 lugu päevas kirjutada, paneks veidi seksi ja kõmu sisse ning natuke promoks ka asja, poleks see 5000 lugejat keeruline tekitada. Virumaa Teataja, R2 ja Sakala ülelöömine üksi või ühe kaasblogijaga oleks suhteliselt lihtne, raskeks läheks sealt ~10-15 tuhandest nädalasest lugejast suuremaks kasvamine. Samas tähendaks juba 5000 lugejat seda, et oleksid ees Infoatlase, Kontakti, Ärikataloogi ja Vakantsi veebikülastajatest. Nemad müüvad aga oma saitidesse õige mitme või mitmekümne tuhande eest kuus reklaami. Blogimisest äraelamine Eestis paistab täiesti võimalik olevat. Sihtrühm ja teema tuleks vaid õieti valida.

Muus osas on David Sifry jutus aga toodud hea ülevaade blogide keele, autoriteedi, juurdekasvu jms osas.

Uus Skype 3.0 beta ja grupivestlused

2006-11-08T17:34:00.000+02:00

Uus Skype 3.0 beta on väljas. Palju uuendusi kasutajaliideses. Tähtsaim funktsionaalne uuendus minu jaoks aga avalikud grupivestlused. Väga mõnus. Täpsemalt loe Jaanuse kirjutatud juttu Skype blogis.

Sai ka prooviks üks avalik Nagi grupivestlus loodud, seega installi Skype 3.0 ja kliki siia.

Digitark - Elioni IT- ja digitech keskkond

2006-11-08T12:29:00.000+02:00

Digi kõrvale on tekkinud teine sarnane digimaailm, Elioni Digitark. Nagu ütleb kirjeldus, on tegu Elioni poolt loodud nõuandva sisuga IT- ja digitehnoloogiateemalise infokeskkonnaga. Kui Digi kirjutab rohkem värvilistest vidinatest (hiired, kellad, monitorid, MP3-mängijad) siis Digitark on võtnud veidi laiema ja mulle igatahes huvitavama, rohkem netimaailma, veebi ja tarkvara keskse vaate. Loodetavasti leidub mõlemale oma lugejaskond. Soovin edu igatahes mõlemale, enamusele inimestele on vaja just eestikeelseid sellealaseid infosaite, muidu jäädaksegi vaid Neti esilehe kaudu võrgus käima.

Kahju ainult, et Elion oma nime välja ei suutnud mõelda ja endale niivõrd Digi sarnase nime võttis. Viisakas oleks, kui nad selle millegi omapärasemaga asendaks.

Tavameedia vs blogimeedia (1)

2006-11-08T00:30:00.000+02:00

Mis vahe on tavameedial ja blogimeedial? Kuidas tekib lugu ja kuidas jõuab see ajakirjanikuni? Kohe uurime ja selgitame.

Case 1: Tavameedia

1. Ajakirjanik mõtleb ja kirjutab loo
2. Lugu avaldatakse
3. Lugeja loeb lugu

Case 2: Blogimeedia

Blogimeedias käivad asjad hoopis teistmoodi.

1. Blogija mõtleb ja kirjutab loo
2. Lugu avaldatakse
3. Lugeja loeb lugu

Oot, mis see tavameedia ja blogimeedia vahe siis oligi?

Miks on eraldi blog.tr.ee ja news.tr.ee? Mida kuradit neil vahet on?

Ma saan aru küll, et lasteaia lapsed peab koolilastest eraldi hoidma. Kas blogide eraldi blogrirõngaks nimetamine tähendab aga seda, et seal on mingid erilised ullikestest veidrikud, kes tavameedia tasemel esineda ei suuda ja keda seetõttu peab oma liivakastis traataia taga hoidma, no nagu lasteaialapsi?

Järgmises episoodis võiks vaadata, mis on tavameedial ja blogimeedial vahet lugeja seisukohast. Peale selle, et üht loetakse ja teist mitte.

Eesti blogide konnatiigist

2006-11-07T21:05:00.000+02:00

Henrik jt kirjutasid, arutasid ja kommenteerisid teemal buzz ehk põrin Eesti blogosfääris ehk blogirõngas. Mul on tunne, et jutt käib kahel teemal.

Üks on see, kas miniriigis oma minikodanikega on kriitiline mass teatud sotsiaalsete tegevuste jaoks, olgu see siis mitmekülgne arutelu mõne teema üle, ühise arvamuse esiletoomine või mõne mõtte läbisurumine. Kitsamalt oli jutt blogides hängiva ehk rippuva rahva mõjuvõimust.

Teine on see, mida teevad Internetikasutajad Eestis, milliseid teenuseid loevad või kasutavad. Kas Eesti netiteenuste turg ja kitsamalt blogirõngas on sarnane Ameerikale, Soomele, Poolale? Kas midagi on puudu? Kas midagi on teisiti?

Soomes oli mingi hetk 5,2 miljoni elaniku kohta 3,2 miljonit netikasutajat. Samal ajal oli loodud blogisid umbes 170 tuhat, enamus küll vaid justnimelt loodud, mitte kasutuses. Mingi pikema aja tagant uuenes väidetavalt ~50 tuhat, aktiivselt ehk kord nädalas nii 10 tuhat. See oli aastal 2005. Ma ei viitsi hetkel uurivat ajakirjandust teha ja oletan umbes, et Soomes võiks täna aktiivseid blogijaid olla 10-25 tuhat, reaalselt blogisid omavaid inimesi kes on proovinud kasvõi 1 postituse teha, ehk nii 150-250 tuhande kanti. 5% seega ehk omavad blogisid, <0,5% blogib kord nädalas. Vabandan, kui ma lambist need andmed mööda panin.

Ka täna on Blogilista andmebaasis (minu teada suurim Soome blogikataloog, parandage kes teab) vaid 7000 blogi. Kas Soomes tekitab mingi asi blogides põrinat? Minu tunne on, et mitte. Soome on ju nii pisike. 725 blogi Blogilista nimekirjast kirjutab inimeste igapäevasest elust, 400-500 blogi kirjutab eelkõige käsitööst ja heegeldamisest, umbes sama palju muusikast või poliitikast. Paarsada on keskendunud tehnoloogiale ja Internetile või fotograafiale. Mis põrinat see paarsada inimest ikka tekitab, kui enamus rahvast loeb ikkagi paarisaja tuhande kasutajaga saite? Väikeses riigis piisab rahvale hetkel paarist peavoolu meediakanalist. Kirjutatakse vähe, arutatakse vähe, netisuhtlus on paljudes asjades ühesuunaline, peavoolu kanal kirjutab, maarahvas loeb. Paarsada ühel teemal kirjutavat inimest ei tekita vaidlust, higi, verd ja pisaraid. Eriti kui tegu on soomlase või eestlasega.

Võtame ühe teise riigi, kelle Eesti võiks oma Interneti-tegemistes eeskujuks võtta. Loomulikult on see Poola, üks Euroopa suurimaid riike. Tänaseks ka ühe suurima netikasutajate arvuga riike Euroopas - seda teeb seal minu andmetel (jälle peast, kontrollimata) 12-13 miljonit inimest 38,5 miljonilisest rahvaarvust. Poola netimaastik pole täna see, mida nägin aastal 2000 seal CV-Online kontorit avades, mil ehk vaid Varssavis äri- ja tudengiringkondades net popp oli ning penetratsiooniks (suguühteks? läbivuseks?) alla 5%. Internet on Poolas täna mainstream, üks võimsamaid meediakanaleid, kus liiguvad sajad miljonid või õigemini miljardid (võta mis valuutas tahad). Internetis on Poolas põrin.

Mis seisus on blogid Poolas? Neid on seal kohalikes blogimootorites tühine 2,5-3 miljonit, suurimas hetkel 1,26 miljonit. Umbes 6-7 blogiteenust omavad igaüks 100-300 tuhat kasutajat. Lisaks võiks muu maailma teenustes olla no näiteks 1-2 miljonit blogi. Ütleme karedalt, et 10%'l rahvast, kellest enamus elab maal, sõidab hobusega auklikul teel ja palvetab raudtee ääres asuvas kabelis paavsti ja jumala poole, on blogi. Ma ei oska kiirelt vaadata, paljud neist on aktiivsed, võib-olla seal polegi sellist statistikat. Maailma kogemus aga ütleb nende arvude põhjal, et aeg-ajalt võiks oma blogi seal näppida miljon inimest. Aktiviste võiks olla ehk mõnisada tuhat blogijat. Nemad on need, kes tekitavad põrina, mõjutavad miljonite meelsust. 500 Soome nõelujat seda ei tee. Veel vähem need paarkümmend või -sada inimest, kes aeg-ajalt mingi lapsiku jutu blog.tr.ee esilehele toppi tõstavad. Blog.tr.ee võib olla hea, aga paarsada ega -tuhat inimest ei tekita massipsühhoosi.

Nüüd pange skaalale Eesti, Soome, Poola, Ameerika. Ma arvan, et seal tekib mingi korrelatsioon. Mitte sirge, vaid kõver. Ameerikas on blogijaid minu teada veelgi rohkem kui Poolas, mistõttu on ka neist peavool saanud. Kusagilt aga läheb piir, alla mille pole netimaastikul teatud asju võimalik teha. Kes ei usu, mõelge sellele, kui Eestist allpool oleks näiteks ühe minu lemmikkoha, Hiiumaa, blogirõngas. Kas Hiiumaa blogis tekiks põrin? Aga Kärdla omas? Emmaste omas? Saate ju aru, et kusagilt läheb piir, kust allpool ei saagi mõni asi töötada. Olgu see siis paeva.net või ipop. Konnatiik on selleks liiga väike. Kriitilist massi ei ole.

Õnnetus pole siin minu arvates aga selles, et meie sfääris puudub buzz. Õnnetus on see, et targad, nutikad ja haritud inimesed tegelevad mõttetute pisiasjadega mõttetule pisiturule. Treitakse kuude kaupa veebiteenuseid maksimaalselt paari tuhande inimesega sihtrühmale. Kujundatakse, programmeritakse, kustutatakse spämmi. Inimesed raiskavad oma kallist aega väga väga ebaefektiivselt. Paljusid asju, mida tehakse USA's, pole mõtet teha meil. Ma saan küll aru, et see on armas ja ilus ja Eesti ja puha.

Äkki oleks suurim teenus Eestile hoopis see, kui enamus blogiomanikke lõpetaks blogimise, blog.tr.ee pandaks kinni ja kõik hakkaks aja raiskamise asemel midagi tarka tegema, mitte oma toaburgas nina nokkima?

Tegelikult tahaks aga siin põrina tekitamise kõrval aga ka veidi asjalikumalt küsida, kuhu peaks Eesti netimaastik edasi minema? Nii teenuste arendajate, visioonide loojate kui ka lugejate-kasutajate poolelt? Kas äkki võiks natuke ääri-veeri mõelda sellele, et arendajad võiks teha midagi muud kui praegu ja kasutajad võiks nõuda midagi muud kui praegu? Ning mõlemad pooled räägiks üksteisega, hariks ja õpetaks, ning lõpuks tuleks mõni külm asi välja ja see põriseks ka veidi ja Henrik oleks rahul?

Üks võimalus on veel: tegelikult on Eestis kõik hästi, nii neti- kui tavamaailmas ning midagi ei peakski teistmoodi olema. Las lollid poolakad rabelevad ja teevad külmi riiki raputavaid veebiteenuseid. Meie võime ju poest 4 õlut võtta, kaubanduskeskuse ukse kõrvalt paar seal jagatavat tasuta ajalehte võtta ning nendega koju teleka ette Baari vaatama minna?

P.S. Kes tahab actionit netimaastikul, ärge minge Silicon Valleysse, mine Poola. Ehk nagu ütles 10 a tagasi üks minu Soome sõber Mika (kes tegelikult rääkis suhteliselt head eesti keelt): "Ei minulla pole vajaa minna Disneylandi, minaa tulee siia Eestissee." Edu ja õnne City24-le, kes just oma Poola ettevõtte avas!

Eesti tehnoloogiaettevõtete mõttetus

2006-11-05T11:41:00.000+02:00

Mõni aeg tagasi avaldati Deloitte Kesk-Euroopa Fast 50 edetabel. Mida pildilt ei leia, on Eesti tehnoloogiaettevõtted. 10. kohal olev CVO Group peakontoriga Ungaris pole enam ka "päris" Eesti ettevõte. Soovitan kõigil tõsiselt sellele tabelile mõelda - mida on Eestis, Lätis (sealt küll 2 firmat on ja ehk on see piisav) ja Leedus valesti tehtud, et seal meie noori Internetifirmasid ei ole?

Ma ei räägi vaid antud tabelist - eks näitab see palju seda, kellel on aega ja viitsimist igasugu ankeete täita, võime oletada, et eestlased teevad selle asemel lihtsalt tööd. Kas küsimus on aga vaid selles, et Baltikum on pisike konnatiik, kus polegi võimalik ise midagi suuremahulist (va Lääne firmade arenduskeskused) ära teha? Või segab fokusseerumine vaid siinsete riikide koduturule seda, et väljapoole minekust ei suudetagi mõelda ning koduturul ei jõuta samas kriitilise massini?

Tabel tabeliks, probleem on pigem selles, et aastate jooksul pole pea ükski Eesti tehnoloogiaettevõte kuhugi välja jõudnud. Ning kui mõni ongi, siis ka Eesti suurust arvestades peaks neid minu arvates olema rohkem kui ühe käe näppudel üles lugemiseks. Veelgi hullem, keegi ei ürita ka. Juhe jookseb meie inimestel kokku sel hetkel, kui mingi pisike siinsele turule suunatud veebiteenus või IT-teenuste äri käima on pandud. Edasi ei kuhugi. Palju küsimusi, vähe vastuseid.

Paar firmat, keda mina seal edetabelis hindan või tean.

Travelplanet.pl on suhteliselt hästi käima saanud online-reisibüroo äri, olles kasumis ja müües 2006 esimesel poolaastal 128 miljoni eest reisiteenuseid (kes oskab siia kõrvale öelda Bookinghouse käibe?).

Internet Mall Tšehhis on edukalt tööle pannud online kaubanduse seal riigis. Firma on nüüdseks laienenud ka Poolasse, Ungarisse ja Slovakkiasse. Käive on minu teada miljardites kroonides.

o2.pl on tõestanud kahte asja. Esiteks, täiesti võimalik on tungida tugeva konkurentsiga portaalide turule. Teiseks, ka ilma välise suure finantseerimiseta saab teha hea firma (o2 tudengitest asutajad panid sinna raha alla 200 tuhande krooni).

ZOOM International on olnud tubli IP kõneside tarkvaralahenduste ja teenuste turul maailmas läbi löömisel.

Nüüd siis kõik koos nurka häbenema.

Artikliviited sotsiaalse meedia alalt

2006-11-02T09:32:00.000+02:00

Viimasel ajal silma jäänud:

100 tuhat fotot Nagisse riputatud

2006-10-29T12:58:00.000+02:00

2 kuuga on Nagisse riputatud 100 tuhat fotot. Oleme küll piltide arvult väiksemad kui mõned teised fotosaidid Eestis, ise oleme selle tulemusega esimesel 2 tegevuskuul aga igati rahul. Tooksin siin ära analoogia USA's Yahoole kuuluva Flickr'i: kuigi brändina on tegu ühe tuntuima fotokogukonnaga, on nende statistilised näitajad kordades väiksemad tavalistest fotosaitidest nagu Yahoo Photos - viimane on suunatud pigem albumi kaupa oma fotode ülespanekuga, puudu on aga kogukonna funktsioonid. Eesmärgiks ei pruugi seega alati olla suurim, vaid hoopis oma kindlale kasutajagrupile mõnusaim ja hinnatuim koht, kus omavahel suhelda. See on ka Nagi eesmärgiks.

Aitäh kõigile meie kasutajatele !

Küsi Esther Dysonilt Eesti Ekspressis

2006-10-25T11:38:00.000+02:00

USA tuntud riskikapitalist ja internetitegelane Esther Dyson vastab lähipäevil Ekspressi intervjuus teie küsimustele. Soovitan seda võimalust kasutada. Esther on pea 7 aastat juba olnud ka CVO Groupi (CV-Online emafirma) aktsionär ja nõukogu liige, lisaks on ta suur Eesti ja Ida-Euroopa fänn.

Näost näkku saab Estheriga Tallinnas kohtuda Fastleaderi 24. novembri konverentsil "Kuidas targad juhid leiavad õigeid inimesi."

CV-Online Businessweeki edetabelis

2006-10-20T13:36:00.000+02:00

Selle nädala BusinessWeek toob ära Euroopa "kuumade kasvufirmade top 500" listi, kus 46 teise Ida-Euroopa firma hulgas on ka Eestist alguse saanud CVO Group, kelle üks kaubamärkidest on ka CV-Online. CVO Group paikneb üldnimekirjas 168. kohal ja Ida-Euroopa firmadest 12. kohal, figureerides seal küll Ungari firmana - peakontor asub meil nimelt jupa 2001. aastast Budapestis (mis sest, et juriidiliselt on tegu hoopis Hollandi firmaga). Kes tänapäeva ühinenud Euroopas aga enam ikka ütleb, mida firma kodumaaks üldse lugeda.

290. kohal on Eesti firmadest veel logistikafirma Allando Trailways. Läti firmadest on tuntuim meilgi kohvikuid omav Double Coffee kett.

Mobi ostis poole Tr.ee-st

2006-10-17T11:15:00.000+02:00

Mobi Solutions ostis poole Blog.tr.ee omanikfirmast, et selle baasil mobiiliteenuseid turule tuua ja asja kommertsialiseerida, kirjutab Postimees. Huvitav, et erinevalt muust maailmast teavitasid blogisõbralikud firmad sellest ajakirjanduse, mitte oma blogide kaudu :)

1 GB kõigile tasuta

2006-10-16T09:58:00.000+02:00

Kettapind odavneb ja digifotod lähevad üha suuremaks. Tean ise, kui raske on hakkama saada mõnesaja mega kettaruumiga oma fotode hoidmiseks. Seetõttu tõstsime tasuta kettapinna suuruse Nagis 1 GB peale. Ka lisagigad on nüüd kättesaadava hinnaga, alates 50 kroonist aastas.

Nii on Nagis mugav hoida nii pilte teistele näitamiseks kui ka isikliku online tagavarakoopiana. Olen ise läbi elanud selle, et kõvaketta rikke tõttu koduarvutis mõned pildid aastaid tagasi kaotsi läksid ning sellest on tänase päevani kahju. Seetõttu kopeerin kõik pildid nüüd ka Nagisse, et tagada nende olemasolu ka aastate puhul. Kolmekordne koopia Nagi ketastel ja kaks kodust koopiat igast fotost peaks olema piisav garantii, mille saab nurjata vaid Põhja-Korea salakaval tuumapommirünnak.

Kas 5% turundusele Internetis on vähe?

2006-10-04T11:36:00.000+02:00

EMORi viimase uuringu järgi oli Interneti-reklaami osakaal Eestis 1. poolaastal 5%. Paljud ütlevad, et seda on vähe. Ära unustatakse aga see, et kui suures osas muus reklaamis ongi meedias nähtav enamus reklaamist, seda nii kuludelt kui ka oma mahult, siis Interneti-reklaamis jääb suur osa reklaamitegevusest teisele, tellija poolele. Me võime osta veebis vaid pisikese 1-sõnalise tekstilingi ja maksta selle eest paar tuhat krooni, samas on selle lingi all meie veebisait, mille loomisele turundustiim on kulutanud sadu tuhandeid kroone ja sadu töötunde. Seega on netiturunduses palju sellist, mis ei lähe küll reklaami ja 5% alla, samas on sinna alla pandud hulgaliselt turundusressursse. Reklaami osakaal Internetis on seega väike, turunduse osakaal aga tunduvalt suurem. Neid kahte mõistet ei tohi seetõttu segamini ajada.

Kahju ainult, et EMOR ennast Eesti Keele Instituudist targemaks peab ja Internet väikese tähega kirjutab. See paneb veidi kahtlema ka nende muu töö õigsuses. Häbi-häbi. Varsti ilmub Õigekeelsussõnaraamat 2006 - soovitan algatada korjanduse EMORile ühe eksemplari kinkimiseks. Kuigi ÕS 2006 tööversiooni leiab netist ka tasuta. Katsun ka ise edaspidi jälle korralikum olla õige keelekasutuse poolelt.

Tänased lühiuudised (Xdrive, Firefox 2)

2006-09-27T09:14:00.000+02:00

AOL Xdrive on nüüd saadaval oma 5 GB tasuta kettaruumiga, pane üles, mida tahad. Sellest edasi 50 GB umbes 1250 krooni aastas. Ehk siis 25 krooni / 1 GB. Üldiselt on tegu raske äriga, sest ka need hinnad on ühelt poolt klientidele kallid, teiselt poolt teenusepakkujale omahinna lähedased, erilist kasumit mitte pakkuvad. Xdrive tulekust sai ka mõni aeg tagasi kirjutatud.
Firefox 2 release candidate 1 on tänasest alla laaditav.